Monday, January 24, 2011

...

• Noor olla on mahutada endas kevadet, suve, sügist ja talve. Ja õnnelikud on need, kelle süda on igavesti noor.
• Ära jäta kunagi edasi püüdlemast! Õnn pole see, kui me sihil oleme, vaid õnn on see, kui teame, et sihile püüda jõuame.
• Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
• Ära ava uksi, mida sa pole valmis läbima – aeg avab need sulle ise. (P.A.)
• Sageli täitub hetkega see, mida oled oodanud aastaid…
• Mure tunnid unusta, aga see, mida nad õpetavad – mitte kunagi!
• Usu elu, see õpetab paremini kui kõik kõnelejad ja raamatud kokku.
• Tuhat teed viivad eksituse poole, tõe poole vaid üks.
• Noorus on tuli, ära lase teda asjata põleda.
• Vaata inimest nagu raamatut – mitte kaane vaid sisu järgi.
• Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. (Karl Ristikivi)
• Sageli mõistab inimene alles tulevikus, kui vajalik oli talle minevik. (P.A.)
• Andke inimesele kala ja ta on selleks päevaks söönud. Õpetage ta kala püüdma ja ta on terveks eluks söönud. (Laose kõnekäänd)
• Kriitikute kõige suurem kriitika on see, kui nad lõpetavad kritiseerimise, sest kritiseeritavale mõjub ka halb kriitika hea reklaamina (P.A.)
• Igaühel on neli nägu – ühte näitame, teist nähakse, kolmandat peame tõeliseks ja neljas on tõeline (Shaolini munkade kõnekäänd)
• Inimene, kes ei unista, on kui tiibadeta kotkas.
• Ära rebi katki sõpruse niiti. Kuigi see sõlmitakse uuesti, jäävad sõlmed sisse.
• Tugevad hinged ei kerja kaastunnet. Tugevad hinged murduvad üksi.
• Mida sa inimesele näkku ei saa öelda, seda ära kõnele temast ka selja taga.
• Ainult see, kes kahtleb iseendas, on hirmul selle üle, mida räägivad temast teised.
• Inimese väärtust ei määra mitte välimine ilu vaid tema hing ja selle sügavus.
• Ära iial õisi murra, kui tal pungad puhkemas. Ütle, kas tahad surra, kui sul elu algamas.
• Parem seista telliskivina müüris kui puruneda kristallina.
• Ka tõe tungal ei saa põleda ilma tahma ajamata.
• Kui keegi sinust kõrvale hoiab, ole kindel, et tema on eksinud sinu vastu, mitte sina tema vastu.
• Nõrgad on need, kes on õelad. Õrnust võib oodata ainult tugevatelt.
• Vähe on sõpru, kes sõprust ei unusta.
• Võidule viib tee läbi kannatuste.
• Õnnelik on see, kes suudab unustada, sest mälestused on valusad.
• Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides.
• Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk, vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. (P.A.)
• Raha rohkus on võrdeline murede hulgaga ja pöördvõrdeline sisemise rahuloluga. (P.A.)
• Lubadus on kui jää, millele midagi ehitada ei saa.
• Südamel pole akent, kust saaks sisse vaadata.
• Südamel on omad ajendid, millest mõistus ei tea midagi. (Blaise Pascal)
• Kahest sõbrast on üks ikka teise ori, kuigi kumbki seda ei tunnista.
• Armastuse eest antakse kõik, isamaa eest antakse ka armastus.
• Armastus on kui unelm. Aga iga unelm on alati seda ilusam, mida kättesaamatum ta on.
• Armastus on vaimuhaiguse üks meeldivamaid vorme.
• Armastus on mõeldud neile, kes oskavad seda hoida.
• Ära nuta, kui kallim läheb teise juurde. Las nutab hoopis see, kelle juurde ta läks, sest sama kordub ka temaga. (Vene kõnekäänd)
• Õnnetu armastus on kui mürgikarikas, mille peab põhjani jooma.
• Planeetide tiirlemine ümber päikese on kui inimese igavene ja täitmatu igatsus armastuse järele.
• Naisel võib puududa tarkus, kuid mitte kunagi kavalus.
• Naise pilk on sageli romaani eessõnaks.
• Naine peab olema võidetud, mitte korjatud.
• Naised ei tea kunagi, mida nad tahavad, aga nad teavad ülimalt hästi, kuidas seda saada. (Oskar Wilde)
• Mida kurat ei saa ise teha, seda teeb ta tigedate vanade naiste kaudu. (Martin Luther)
• Ära anna oma suudlust armastuseta, sest esimene suudlus ei kordu iialgi.
• Mitte seks vaid erutavad tunded teineteise vastu õpetavad Tõeliselt Armastama. (P.A.)
• Mees laseb end tavaliselt veendumustest juhtida, naised teiste arvamusest.
• Armastust ei ehitata suurtest kividest. Ta loob kauni kooskõla väikestest kildudest.
• Truudust üle huulte on kerge lubada, kuid üle elu tuulte raske pidada.
• Meeste vahel valitseb ükskõiksus, naiste vahel juba looduse poolest vaen.
• Mees on nagu koer – kui sa ajad teda taga, ta põgeneb. Istud sa aga rahulikult ja ei tee temast väljagi, tuleb ta saba liputades su jalge ette.
• Abielu on nagu piiratud kindlus – kes on sees, tahab välja, kes väljas, igatseb sisse.
• Ilu pärast abielluda on sama, mis ühe roosipõõsa pärast mõisa ostmine. Viimane on siiski mõistlikum, kuna roosid õitsevad igal aastal, ilu aga kaob.
• Põhjendamata armukadeduse eest maksavad naised sageli kätte nii, et teevad sellest põhjendatud armukadeduse.
• Oli leek – see põles ja kustus…. Järele jäi tuhk täis mälestusi.
• Kõik on kaduv…. ainult tuul, mis puhub üle haudade, on igavesti jääv.

Monday, January 10, 2011

Horoskoop 2011

Jaanuar
■ Narkarid murravad Tallinnas sisse eurosid vedavasse autosse ja varastavad CD-mängija.
■ Swedbank võtab üle Toidupanga ja hakkab inimestele toitu liisima.
■ Keskerakonna tõekomisjoni otsus – Päike tiirleb ümber Maa – tekitab Ene Ergmas pahameelt.

Veebruar
■ Juudi kogukond protestib Gazpromi otsuse vastu tarnida Eestile odavat gaasi.
■ Presidendi vastuvõtt peetakse kokkuhoiu mõttes Skype’is. Savisaar laseb Hundisilmalt interneti eemaldada.
■ Tallinna loomaaia lõvid muudetakse vabakäiguvangideks – öösiti võivad nad puuridest lahkuda, et endale linnast ise toitu hankida.

Märts
■ Rahvaliit saab valimistel kaks häält. Juhatus algatab sisejuurdluse, et teha kindlaks, kes need kaks lolli olid.
■ Uus lindiskandaal. Raivo Aeg esitab Janika Mölderi iluvõimlemisklubis Miss Valentine lindi ja kurika vabakava.

Aprill
■ Kultuuriminister Laine Jänes vallandab Eesti viimase kultuuritöötaja – kultuuriministri.
■ Avo Viiol maksab Kultuurkapitalile tagasi veel 50 senti.

Mai
■ Lumesadu lakkab.
■ Eesti mobiilioperaatorid lõpetavad tasuta kõned ja hakkavad rääkimise eest peale maksma. Töötukassa jagab töötutele tasuta välja 70 000 mobiiltelefoni. Tööpuudus Eestis langeb viimase 1500 aasta madalaimale tasemele.
■ Maadevahetus jätkub. Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo üritavad vahetada Maa kas Veenuse või Marsi vastu.

Juuni
■ Euroopa Liidu otsusega lähevad kõik liikmesriigid üle rooma numbritele, kuna araabia numbreid kasutades toetatakse islamiäärmuslasi.
■ Politsei tabab sarimõrtsuka, kes tappis sarjades “Meeleheitel koduperenaised”, “CSI Miami” ja “Kondid”.

Juuli
■ Eesti kaotab sõja karuputkele.
■ Eesti Skype’i meeskond loob uue antiviiruse, mis kaitseb arvutite kõvaketast programmi “Windows” eest.
■ Valitsus alustab tselluliiditehase rajamist, kuna kõigile naistele ei jätku tselluliiti.

August
■ Otepääl sulab viimane hang talvel maha sadanud lund.
■ Soomes töötavate eestlaste arv ületab Eestis töötavate eestlaste arvu.
■ Evelin Ilves valitakse taas presidendiks.

September
■ Lõuna-Eesti maapiirkondadesse jõuavad esimesed eurod.
■ Rahapuuduses ETV koondab viimased 200 000 vaatajat.
■ Armin Karu lendab esimese eestlasena Kuule. Tuhanded hasartmängusõltlased hoiavad pöialt, et ta sinna jääks.

Oktoober
■ Algab riigiametnike sundkiibistamine. Lõpuks ometi selgub, kus nad tööajal viibivad ja millega tegelevad.
■ Kaitseminister Aaviksoo sõidab tankiga Afganistani, et Eesti poisid jõuluks koju tuua.

November
■ Eestist lahkuvad viimased 8 talenti.
■ Mööblivabrik Standard alustab kampaaniat – igaüks, kes ostab kapi, saab kapis oleva homo pealekauba. Kappide müük langeb enneolematult madalale tasemele.
■ Eesti jalgpallikoondis lööb mängus Fääri saartega viis väravat ja kaotab 0 : 5.

Detsember
■ Somaalia piraadid kaaperdavad Tätte ja Matvere jahi Nordea. Pardal olnud 100 000 “Tuulevaiksel ööl” plaati muutuvad piraatplaatideks.
■ Suusataja Andrus Ansip valitakse aasta parimaks sportlaseks.
■ Raketiskandaal. Savisaar küsib Põhja-Korealt rakette Lasnamäe ilutulestikuks. Kapo sekkub, kuna rakettide tegevusraadius ulatub
Lasnamäelt Toompeale.

Tuesday, January 4, 2011

Mõtted...

*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna)
*Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte.
*Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada.
*Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde)
*Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. )
*Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal)
*Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers)
*Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery)
*Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna)
*Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West)
*Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland)
*Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire)
*Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer)
*Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud)
*Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais)
*On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton)
*Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque)
*Me oleme kõik rentslis, kuid mõnedel meist on suunatud pilk taevatähtede poole. (Oscar Wilde)
*Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe)
*Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius)
*Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper)
*Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna)
*Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita. (O. Wilde)
*Üksikisikutel esineb hullumeelsust harva, kuid rühmade, parteide ja ajastute puhul on see tavaline. (F. Nietzsche)
*Vaene pole mitte see, kellel on vähe, vaid see, kes himustab palju. (Hispaania vanasõna)
*Pankur on inimene,kes laenab teile vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab selle tagasi, kui hakkab vihma sadama. (M. Twain)
*Maailm on vististi koonusekujuline - põhi on kõige laiem. (S. J. Lec)
*Ainus, mida tuleb karta, on hirm. (Roosevelt)
*On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu.
*Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J. Billings)
*Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche)
*Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A. Schweitzer)
*Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham)
*Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. (O. Wilde)
*Elu on horisontaalne langemine. (J. Cocteau)
*Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. (V. Hugo)
*Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed.
*Elage kui kaua tahes, esimesed kakskümmend aastat on teie elus kõige pikemad. (R. Southey)
*Ta õigustas oma vigu sellega, et elab esimest korda. (I. Ilf)
*Peab tahtma elada ja oskama surra. (N. Bonaparte)
*Inimese stabiilsuse esimene nõue on tõsine soov elada. (B. Spinoza)
*Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha olla vana. (J. Swift)
*Selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud. (B. Franklin)
*Today is yesterday's tomorrow.
*Kui hukkub üks inimene, on see tragöödia, kui miljon, on see statistika. (J. Stalin)
*Pärast surma pole kerge elada. Mõnikord kulub sellele terve elu. (S. J. Lec)
*Jäägu nagu oli, eks midagi ikka olnd, ega kunagi pole olnd, et midagi pole olnd. (J. Hashek)
*Kui sa sündisid, siis maailm rõõmustas ja sina nutsid. Püüa elada oma elu nii, et sinu surma korral maailm nutaks ja sina rõõmustaksid. (India vanasõna)
*Ründa elu, ta tapab su niikuinii.
*Ma parem sureksin elades, kui elaksin surres.
*Võib-olla on see maailm mõne teise planeedi põrgu. (A. Huxley)
*Paks kaevab endale hauda hammastega.
*Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?"
*Sest kogu lust igatseb igavikku, sügavat, sügavat igavikku. (F. Nietzsche)
*Lein on suur idealiseerija. (J. R. Lowell)
*Hirm elu ees on XX sajandi lemmikhaigus. (E. J. Phelps)
*Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli.
*Elu näitab, et värviteoorias tuleb teha muudatusi. Segades sinise, musta ja valge, võib saada punase. (H. Raudla)
*Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. (M. Twain)
*Niikaua, kui ma midagi soovin, on mul põhjust elada. Rahulolu on surm. (G. B. Shaw)
*Mulle meeldib näidelda. See on sootuks tõelisem kui elu. (O. Wilde)
*Ei maksa arvata, et ma surma kardan. Ma ei taha lihtsalt kohal olla, kui see juhtub. (W. Allen)
*Usk võtab omaks paljud vasturääkivad tõed. (B. Pascal)
*Appi, ma suren üle oma võimete!(O. Wilde)
*Pole paremat kooli, kui ebaõnn. (Disraeli)
*Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda. (Saint-Exupery)
*Parim viis häid lapsi kasvatada on teha nad õnnelikuks. (O. Wilde)
*Meest õpetades õpetate ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu perekonda.
*Kui ma sündisin, olin nii üllatunud, et ei suutnud poolteist aastat rääkida. (G. Allen)
*Kedagi vastu tahtmist õpetada on sama mis hobust saepuruga sööta. (G. B. Shaw)
*Tõeline teadmine on see, kui me teame, et me teame seda, mida me teame, ja et me ei tea seda, mida me ei tea. (Kong Fuzi)
*Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O. Wilde)
*Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb. (A. Einstein)
*Kogemus on nimi, mille kõik annavad oma vigadele. (O. Wilde)
*Emal kulub paarkümmend aastat, et teha pojast mees, ja siis teeb üks teine naine temast paarikümne minutiga poisikese. (R. Frost)
*Tavaliselt soovivad inimesed teada seda, mis pole nende asi. (G. B. Shaw)
*Kõige kindlamalt usutakse seda, millest teatakse kõige vähem. (M. de Montaigne)
*Sõna on teo vari. (Demokritos)
*Aforism ei kattu kunagi tõega, ta on kas pool tõde või poolteist tõde. (K. Kraus)
*Kuidas on õigem öelda - kas inimene on ainult Jumala viga või on Jumal ainult inimese viga?(F. Nietzsche)
*Kui sa inimest vihkad, vihkad sa temas midagi, mis on osa sinust. Mis pole osa meist, ei häiri meid. (H. Hesse)
*Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press. (O. Wilde)
*Kunst on kas mõtete vargus või revolutsioon. (P. Gauguin)
*Jumal, kellest saadakse aru, ei ole Jumal.
*Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud aga mitte keegi lugeda. (M. Twain)
*Pimeduses kaaluvad sõnad poole rohkem. (E. Canetti)
*Kui õnn on tõepoolest vajalik selleks, et olla inimene, on idioot kahtlemata inimsoo kauneim eksemplar. (F. Nietzsche)
*Kokkuvõte on koht, kus teil saab mõtlemisest villand.
*Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus. (Buddha)
*Dogma ei tähenda mitte mõtte puudumist, vaid selle lõppu. (Chesterton)
*Kõige raskem on küsimus, mille vastus on ilmselge.
*Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. (Schopenhauer)
*Kui me enam ei looda, tuleb see, mida me kardame, kindlasti.
*Aeg ja juhus ei saa midagi teha nende heaks, kes ei soovi midagi teha enda heaks.
*Me ütleme oma mõtetele nagu lastele, et nad enne väljaminekut mütsi pähe ja mantli selga paneksid.
*Kui probleemi on võimalik sõnastada, on seda võimalik ka lahendada. (E. H. Land)
*Otsusta olla sina ise ja tea, et kes leiab enda, kaotab oma viletsuse. (M. Arnold)
*Sa ei leia iial millegi jaoks aega. Kui tahad aega, pead seda ise tegema.
*Kes elab klaasist majas, ei saa teisi kividega visata. (Norra vanasõna)
*Esimene ja tähtsaim käsk: ära lase end hirmutada!(E. Davis)
*Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. (W. Churchill)
*Taktitunne on oskus öelda logisevate kruvidega inimesele, et tal on lahtine pea.
*Andke alati andeks oma vaenlastele - miski ei aja neid rohkem närvi!(O. Wilde)
*Lihased tulevad ja lähevad, pekk on igavene.
*Lootus on hea hommikueine, kuid halb õhtusöök.
*Iseloom on võime tegutseda põhimõtete järgi. (I. Kant)
*Kõiksus on täis jumalaid.
*See, kes ei oska arvestada möödunud 5000 aastaga, elab vaid peost suhu. (Goethe)
*Kõiges on kõike.
*Ainus oskus mida vajame, et saada headeks filosoofideks, on oskus imestada. . . (J. Gaarder)
*Loll on ainult tüütu, pedant väljakannatamatu. (N. Bonaparte)
*Ilus on mõnikord lolli mängida. Elu õpetab, et õnnelik ollakse üksnes mõningase teadmatuse hinnaga. (A. France)
*Ei ole midagi kohutavamat kui toimekas nõmedus. (Goethe)
*Geniaalsus on anne leiutada seda, mida ei saa õppida ega õpetada. (I. Kant)
*Parim viis tõestada lollile, et tal pole õigus, on lasta tal vabalt tegutseda. (J. Billings)
*Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks. (B. Gracian)
*Mul pole talenti, on ainult muula visadus ja kohutav uudishimu. (A. Einstein)
*Tarkus on kaasa sündinud, rumalust õpitakse. (Vene vanasõna)
*Targad inimesed oleks täiesti üksi, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks.
*Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot)
*Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna)
*Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine)
*Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine)
*Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire)
*Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling)
*Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama.
*Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus.
*Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato)
*Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards)
*Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain)
*Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore)
*Kolm inimest võivad saladust hoida, kui üks neist on surnud. (B. Franklin)
*Otsusta inimese üle pigem küsimuste kui vastuste järgi. (Voltaire)
*Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv.
*Kuueteistaastasena oled sa väga tark. . . ja rohkem see ei kordu. (L. Szilard)
*Õnn on hea tervis ja halb mälu. (I. Bergman)
*Ära kunagi usalda inimest, kes räägib kõigist hästi.
*Poissmehed tuleks rängalt rakkesse panna. Pole õiglane, et mõned mehed on õnnelikumad kui teised. (O. Wilde)
*Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. (F. Nietzsche)
*Huvitav? Huvitav oleks teada, kui paljud siiamaani loevad. . .
*Võimalus ei oota, et ta uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda.
*Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn)
*Edu on teekond, mitte eesmärk.
*Ma pole poliitik ja ka muidu on minu kombed korralikud. (M. Twain)
*Halbu ametnikke valivad head kodanikud, kes ei hääleta. (G. J. Nathan)
*Tsivilisatsiooni rajas inimene, kes esimesena kasutas kivi asemel solvangut. (S. Freud)
*Demokraatias saavad idioodid valida, diktatuuris valitseda. (B. Russell)
*Mitte kunagi ei valetata nii palju kui enne valimisi, sõja ajal ja pärast jahti. (O. von Bismarck)
*Diplomaatia on oskus öelda "Kena kutsu!", kuni leiad kivi. (W. Rogers)
*Kas poleks siis lihtsam, kui valitsus saadaks rahva laiali ja valiks uue?(B. Brecht)
*Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär. (A. Schopenhauer)
*Iga laps on kunstnik, aga raske on kunstnikuks jääda täiskasvanuks saades. (P. Picasso)
*Keskpärasus on ainus asi, mis jääb kadedusest puutumata. (G. Boccacio)
*Optimist kuulutab, et ta elab võimalikest maailmatest parimas, pessimist kardab, et tal on õigus. (J. B. Cabell)
*Kõige ohtlikum, mida võib selles maailmas teha, on püüda hüpata kahe hüppega üle kuristiku. (G. B. Shaw)
*Parim viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. (O. Wilde)
*Heategu ei jää kunagi karistamata. (G. Vidal)
*See pole õige!See pole isegi mitte vale!(W. Pauli)
*Kõik üldistused on ohtlikud, isegi see siin. (A. Dumas jr. )
*Lihtne on näha, raske on ette näha. (B. Franklin)
*Te ütlete: suur inimene. MIna näen vaid näitlejat, kes mängib oma ideaali. (F. Nietzsche)
*Sadas nii kõvasti, et kõik sead said puhtaks ja kõik inimesed poriseks. (G. C. Lichtenberg)
*Ka pimedus liigub valguse kiirusega. (S. J. Lec)
*Teravmeelsus esineb kunstis öelda, mida sa mõtled, ja kaduda enne, kui seda mõistetakse.
*Kõige põnevam fraas, mis viitab uutele avastustele teaduses, pole mitte "heureka!", vaid "naljakas". (I. Asimov)
*Kui sa ei käi oma tuttavate matustel, ei tule nad sinu matusele ka.
*Inimene, kes sind vihastab, võidab su. (T. Morrison)
*Mitte milleski ei avaldu inimeste iseloom rohkem kui selles, mida nad peavad naljakaks. (J. W. Goethe)
*Igavus on vananenud tõsidus. (O. Wilde)
*Ainus erinevus kapriisi ja eluaegse kire vahel on see, et kapriis kestab kauem. (O. Wilde)
*Nooruk ajab oma esimese suitsuga vaid endal südame pahaks. Nooruk oma esimese tüdrukuga ajab kõigil südame pahaks.
*Kui naine oleks klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi. (Vene vanasõna)
*Naine, kes arvab, et ta on tark, nõuab võrdsust mehega. Naine, kes teab, et ta on tark, seda ei tee. (Colette)
*Naiste juures on kõige hirmsam see, et me ei saa elada nendega ega nendeta. (G. G. Byron)
*Polügaamia on see, kui sul on üks naine üle, monogaamia on täpselt seesama. (O. Wilde)
*Anna mehele vabad käed ja sa tunned neid kohe kogu oma kehal. :)(M. West)
*Kui loodus oleks ette näinud, et mehed ja naised peavad sünnitama kordamööda, siis poleks üheski peres üle kolme lapse. (L. Housman)
*Kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi tehtaks, paluge naist. (M. H. Thatcher)
*Naised andestavad, aga ei unusta. Mehed unustavad, aga ei andesta. (A. Tshehhov)
*Inglismaal on ainult üks mees, ja seegi naine.
*Elan meelsasti mehe maailmas seni, kuni saan selles olla naine. (M. Monroe)
*Armastuse vastand pole mitte vihkamine, vaid ükskõiksus. Kunsti vastand pole mitte inetus, vaid ükskõiksus. Usu vastand pole mitte ketserlus, vaid ükskõiksus. Ning elu vastand pole mitte surm, vaid ükskõiksus. (E. Wiesel)

"Homme näeme"


Priit Võigemast

"Homme näeme!" lõppeb tööpäev kolleegide seas, kes hommikul uuesti kohtuvad proovisaalis ja õhtul etendusel, või miks mitte kontoris, büroos, poes, töökojas. "Homme näeme" on fraas tihedasti suhtlevate inimeste vestluses, kelle elud ja lood on omavahel juba nii põimunud, et mine võta kinni, oli see Andrese, Marguse või hoopis Kalju tragikoomiline lugu, mis ükskord kohvipausil jutustati. "Hommikul näeme" on lohutuseks lapsele, kes ei julge üksi pimedas magama jääda. Alati on "homme", tuleb uus hommik, aeg annab arutust, hommik on õhtust targem. Jääb lootus, et homne harutab juhtme lahti. See on, mis trööstib ja tekitab turvatunnet – see, et mis täna ka ei juhtu, homme võib kõik veel paraneda.

Lapsepõlve unistuste tulevik on täiskasvanuks saades taandunud argikohustuste rutiiniks, mida lohutatakse homsega: homme võtan end kokku, homme ehk läheb paremini, küllap lähebki, homme hakkame alles elama…Kuni selgub, et homme on needsamad kohustused ja hirmud ning unistustest jääb vaid mälestus.

Kas see sünnib juba homme? Me ei tea. Näidend jätab meid vastuseta. Aga ta annab meile vihje: ärge püüdkegi vabaneda oma varjudest. Nad jäävad teid saatma, kuni teist endast on saanud vari. Aga julgege siiski kõnetada oma varju, püüdke teda mõista. Ehk leiate siis ka lohutust ja leppimist. Võib-olla leiategi just leppimises elu mõtte.

Hoogne etendus ja head näitlejad, ja noh, ütleme nii, et mõnest naljast sain ikka aru...
Õppetund näidendist - ära lükka tänaseid rõõme homse kanda :) leia aega sõprade jaoks :)

Täistabamus...


Lihtsalt... seoses PÖFF-iga. Teostaja agentuur OPTIMIST.

Monday, January 3, 2011

Mõtted...


Raamat kordas üle põhitõed meediaga suhtlemisel. Huvitav lugemine. Mõned mõtted:

Sa ei muretseks nii väga selle pärast, mida inimesed sinust mõtlevad, kui sa teaksid, kui vähe nad sinust mõtlevad. /John Steinbeck/

Aeg on nagu pangalaen, mida sulle antakse ainult siis, kui sul endal on nii palju, et sa seda ei vaja. /John Braine/

Maailm meie ümber muutub üha kiiremini ja võitjad on need, kes muudatusi kas algatavad või neile kõige kiiremini reageerivad.

Meediaga igapäevane suhtlemine on nagu igapäevane elektritarbimine: ülimalt vajalik, ent hooletuse korral ohtlik.

Kui kõik ringi sebivad, on seisev mees kuningas. /Mihkel Mutt/

Ärapanemine võib ju olla nauditav ja populaarne teleformaat, kuid poliitilises debatis saab sellest pigem ärapanija harakiri.

Käibetõed on intellektuaalse liikluse trammid. /filosoof Josi Ortega y Gasset/

Maksimum eesmärgi seadmine võimaldab tegelikult saavutada enamat kui kohe lati alt läbijooksmine.