Katarina

Mõtted

2012-02-11T08:57:00.000-08:00

*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna)
*Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte.
*Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada.
*Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde)
*Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. )
*Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal)
*Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers)
*Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery)
*Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna)
*Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West)
*Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland)
*Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire)
*Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer)
*Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud)
*Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais)
*On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton)
*Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque)
*Me oleme kõik rentslis, kuid mõnedel meist on suunatud pilk taevatähtede poole. (Oscar Wilde)
*Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe)
*Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius)
*Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper)
*Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna)
*Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita. (O. Wilde)
*Üksikisikutel esineb hullumeelsust harva, kuid rühmade, parteide ja ajastute puhul on see tavaline. (F. Nietzsche)
*Vaene pole mitte see, kellel on vähe, vaid see, kes himustab palju. (Hispaania vanasõna)
*Pankur on inimene,kes laenab teile vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab selle tagasi, kui hakkab vihma sadama. (M. Twain)
*Maailm on vististi koonusekujuline - põhi on kõige laiem. (S. J. Lec)
*Ainus, mida tuleb karta, on hirm. (Roosevelt)
*On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu.
*Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J. Billings)
*Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche)
*Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A. Schweitzer)
*Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham)
*Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. (O. Wilde)
*Elu on horisontaalne langemine. (J. Cocteau)
*Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. (V. Hugo)
*Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed.
*Elage kui kaua tahes, esimesed kakskümmend aastat on teie elus kõige pikemad. (R. Southey)
*Ta õigustas oma vigu sellega, et elab esimest korda. (I. Ilf)
*Peab tahtma elada ja oskama surra. (N. Bonaparte)
*Inimese stabiilsuse esimene nõue on tõsine soov elada. (B. Spinoza)
*Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha olla vana. (J. Swift)
*Selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud. (B. Franklin)
*Today is yesterday's tomorrow.
*Kui hukkub üks inimene, on see tragöödia, kui miljon, on see statistika. (J. Stalin)
*Pärast surma pole kerge elada. Mõnikord kulub sellele terve elu. (S. J. Lec)
*Jäägu nagu oli, eks midagi ikka olnd, ega kunagi pole olnd, et midagi pole olnd. (J. Hashek)
*Kui sa sündisid, siis maailm rõõmustas ja sina nutsid. Püüa elada oma elu nii, et sinu surma korral maailm nutaks ja sina rõõmustaksid. (India vanasõna)
*Ründa elu, ta tapab su niikuinii.
*Ma parem sureksin elades, kui elaksin surres.
*Võib-olla on see maailm mõne teise planeedi põrgu. (A. Huxley)
*Paks kaevab endale hauda hammastega.
*Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?"
*Sest kogu lust igatseb igavikku, sügavat, sügavat igavikku. (F. Nietzsche)
*Lein on suur idealiseerija. (J. R. Lowell)
*Hirm elu ees on XX sajandi lemmikhaigus. (E. J. Phelps)
*Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli.
*Elu näitab, et värviteoorias tuleb teha muudatusi. Segades sinise, musta ja valge, võib saada punase. (H. Raudla)
*Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. (M. Twain)
*Niikaua, kui ma midagi soovin, on mul põhjust elada. Rahulolu on surm. (G. B. Shaw)
*Mulle meeldib näidelda. See on sootuks tõelisem kui elu. (O. Wilde)
*Ei maksa arvata, et ma surma kardan. Ma ei taha lihtsalt kohal olla, kui see juhtub. (W. Allen)
*Usk võtab omaks paljud vasturääkivad tõed. (B. Pascal)
*Appi, ma suren üle oma võimete!(O. Wilde)
*Pole paremat kooli, kui ebaõnn. (Disraeli)
*Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda. (Saint-Exupery)
*Parim viis häid lapsi kasvatada on teha nad õnnelikuks. (O. Wilde)
*Meest õpetades õpetate ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu perekonda.
*Kui ma sündisin, olin nii üllatunud, et ei suutnud poolteist aastat rääkida. (G. Allen)
*Kedagi vastu tahtmist õpetada on sama mis hobust saepuruga sööta. (G. B. Shaw)
*Tõeline teadmine on see, kui me teame, et me teame seda, mida me teame, ja et me ei tea seda, mida me ei tea. (Kong Fuzi)
*Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O. Wilde)
*Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb. (A. Einstein)
*Kogemus on nimi, mille kõik annavad oma vigadele. (O. Wilde)
*Emal kulub paarkümmend aastat, et teha pojast mees, ja siis teeb üks teine naine temast paarikümne minutiga poisikese. (R. Frost)
*Tavaliselt soovivad inimesed teada seda, mis pole nende asi. (G. B. Shaw)
*Kõige kindlamalt usutakse seda, millest teatakse kõige vähem. (M. de Montaigne)
*Sõna on teo vari. (Demokritos)
*Aforism ei kattu kunagi tõega, ta on kas pool tõde või poolteist tõde. (K. Kraus)
*Kuidas on õigem öelda - kas inimene on ainult Jumala viga või on Jumal ainult inimese viga?(F. Nietzsche)
*Kui sa inimest vihkad, vihkad sa temas midagi, mis on osa sinust. Mis pole osa meist, ei häiri meid. (H. Hesse)
*Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press. (O. Wilde)
*Kunst on kas mõtete vargus või revolutsioon. (P. Gauguin)
*Jumal, kellest saadakse aru, ei ole Jumal.
*Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud aga mitte keegi lugeda. (M. Twain)
*Pimeduses kaaluvad sõnad poole rohkem. (E. Canetti)
*Kui õnn on tõepoolest vajalik selleks, et olla inimene, on idioot kahtlemata inimsoo kauneim eksemplar. (F. Nietzsche)
*Kokkuvõte on koht, kus teil saab mõtlemisest villand.
*Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus. (Buddha)
*Dogma ei tähenda mitte mõtte puudumist, vaid selle lõppu. (Chesterton)
*Kõige raskem on küsimus, mille vastus on ilmselge.
*Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. (Schopenhauer)
*Kui me enam ei looda, tuleb see, mida me kardame, kindlasti.
*Aeg ja juhus ei saa midagi teha nende heaks, kes ei soovi midagi teha enda heaks.
*Me ütleme oma mõtetele nagu lastele, et nad enne väljaminekut mütsi pähe ja mantli selga paneksid.
*Kui probleemi on võimalik sõnastada, on seda võimalik ka lahendada. (E. H. Land)
*Otsusta olla sina ise ja tea, et kes leiab enda, kaotab oma viletsuse. (M. Arnold)
*Sa ei leia iial millegi jaoks aega. Kui tahad aega, pead seda ise tegema.
*Kes elab klaasist majas, ei saa teisi kividega visata. (Norra vanasõna)
*Esimene ja tähtsaim käsk: ära lase end hirmutada!(E. Davis)
*Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. (W. Churchill)
*Taktitunne on oskus öelda logisevate kruvidega inimesele, et tal on lahtine pea.
*Andke alati andeks oma vaenlastele - miski ei aja neid rohkem närvi!(O. Wilde)
*Lihased tulevad ja lähevad, pekk on igavene.
*Lootus on hea hommikueine, kuid halb õhtusöök.
*Iseloom on võime tegutseda põhimõtete järgi. (I. Kant)
*Kõiksus on täis jumalaid.
*See, kes ei oska arvestada möödunud 5000 aastaga, elab vaid peost suhu. (Goethe)
*Kõiges on kõike.
*Ainus oskus mida vajame, et saada headeks filosoofideks, on oskus imestada. . . (J. Gaarder)
*Loll on ainult tüütu, pedant väljakannatamatu. (N. Bonaparte)
*Ilus on mõnikord lolli mängida. Elu õpetab, et õnnelik ollakse üksnes mõningase teadmatuse hinnaga. (A. France)
*Ei ole midagi kohutavamat kui toimekas nõmedus. (Goethe)
*Geniaalsus on anne leiutada seda, mida ei saa õppida ega õpetada. (I. Kant)
*Parim viis tõestada lollile, et tal pole õigus, on lasta tal vabalt tegutseda. (J. Billings)
*Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks. (B. Gracian)
*Mul pole talenti, on ainult muula visadus ja kohutav uudishimu. (A. Einstein)
*Tarkus on kaasa sündinud, rumalust õpitakse. (Vene vanasõna)
*Targad inimesed oleks täiesti üksi, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks.
*Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot)
*Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna)
*Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine)
*Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine)
*Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire)
*Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling)
*Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama.
*Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus.
*Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato)
*Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards)
*Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain)
*Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore)
*Kolm inimest võivad saladust hoida, kui üks neist on surnud. (B. Franklin)
*Otsusta inimese üle pigem küsimuste kui vastuste järgi. (Voltaire)
*Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv.
*Kuueteistaastasena oled sa väga tark. . . ja rohkem see ei kordu. (L. Szilard)
*Õnn on hea tervis ja halb mälu. (I. Bergman)
*Ära kunagi usalda inimest, kes räägib kõigist hästi.
*Poissmehed tuleks rängalt rakkesse panna. Pole õiglane, et mõned mehed on õnnelikumad kui teised. (O. Wilde)
*Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. (F. Nietzsche)
*Huvitav? Huvitav oleks teada, kui paljud siiamaani loevad. . .
*Võimalus ei oota, et ta uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda.
*Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn)
*Edu on teekond, mitte eesmärk.
*Ma pole poliitik ja ka muidu on minu kombed korralikud. (M. Twain)
*Halbu ametnikke valivad head kodanikud, kes ei hääleta. (G. J. Nathan)
*Tsivilisatsiooni rajas inimene, kes esimesena kasutas kivi asemel solvangut. (S. Freud)
*Demokraatias saavad idioodid valida, diktatuuris valitseda. (B. Russell)
*Mitte kunagi ei valetata nii palju kui enne valimisi, sõja ajal ja pärast jahti. (O. von Bismarck)
*Diplomaatia on oskus öelda "Kena kutsu!", kuni leiad kivi. (W. Rogers)
*Kas poleks siis lihtsam, kui valitsus saadaks rahva laiali ja valiks uue?(B. Brecht)
*Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär. (A. Schopenhauer)
*Iga laps on kunstnik, aga raske on kunstnikuks jääda täiskasvanuks saades. (P. Picasso)
*Keskpärasus on ainus asi, mis jääb kadedusest puutumata. (G. Boccacio)
*Optimist kuulutab, et ta elab võimalikest maailmatest parimas, pessimist kardab, et tal on õigus. (J. B. Cabell)
*Kõige ohtlikum, mida võib selles maailmas teha, on püüda hüpata kahe hüppega üle kuristiku. (G. B. Shaw)
*Parim viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. (O. Wilde)
*Heategu ei jää kunagi karistamata. (G. Vidal)
*See pole õige!See pole isegi mitte vale!(W. Pauli)
*Kõik üldistused on ohtlikud, isegi see siin. (A. Dumas jr. )
*Lihtne on näha, raske on ette näha. (B. Franklin)
*Te ütlete: suur inimene. MIna näen vaid näitlejat, kes mängib oma ideaali. (F. Nietzsche)
*Sadas nii kõvasti, et kõik sead said puhtaks ja kõik inimesed poriseks. (G. C. Lichtenberg)
*Ka pimedus liigub valguse kiirusega. (S. J. Lec)
*Teravmeelsus esineb kunstis öelda, mida sa mõtled, ja kaduda enne, kui seda mõistetakse.
*Kõige põnevam fraas, mis viitab uutele avastustele teaduses, pole mitte "heureka!", vaid "naljakas". (I. Asimov)
*Kui sa ei käi oma tuttavate matustel, ei tule nad sinu matusele ka.
*Inimene, kes sind vihastab, võidab su. (T. Morrison)
*Mitte milleski ei avaldu inimeste iseloom rohkem kui selles, mida nad peavad naljakaks. (J. W. Goethe)
*Igavus on vananenud tõsidus. (O. Wilde)
*Ainus erinevus kapriisi ja eluaegse kire vahel on see, et kapriis kestab kauem. (O. Wilde)
*Nooruk ajab oma esimese suitsuga vaid endal südame pahaks. Nooruk oma esimese tüdrukuga ajab kõigil südame pahaks.
*Kui naine oleks klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi. (Vene vanasõna)
*Naine, kes arvab, et ta on tark, nõuab võrdsust mehega. Naine, kes teab, et ta on tark, seda ei tee. (Colette)
*Naiste juures on kõige hirmsam see, et me ei saa elada nendega ega nendeta. (G. G. Byron)
*Polügaamia on see, kui sul on üks naine üle, monogaamia on täpselt seesama. (O. Wilde)
*Anna mehele vabad käed ja sa tunned neid kohe kogu oma kehal. :)(M. West)
*Kui loodus oleks ette näinud, et mehed ja naised peavad sünnitama kordamööda, siis poleks üheski peres üle kolme lapse. (L. Housman)
*Kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi tehtaks, paluge naist. (M. H. Thatcher)
*Naised andestavad, aga ei unusta. Mehed unustavad, aga ei andesta. (A. Tshehhov)
*Inglismaal on ainult üks mees, ja seegi naine.
*Elan meelsasti mehe maailmas seni, kuni saan selles olla naine. (M. Monroe)
*Armastuse vastand pole mitte vihkamine, vaid ükskõiksus. Kunsti vastand pole mitte inetus, vaid ükskõiksus. Usu vastand pole mitte ketserlus, vaid ükskõiksus. Ning elu vastand pole mitte surm, vaid ükskõiksus. (E. Wiesel)

Beseetort

2012-02-11T08:33:00.000-08:00

Koostis:
4-6 munavalget
1-2 klaasi suhkrut
1-2spl maisitärklist (mina kasutasin kartulitärklist)
2spl äädikat (õunaveiniäädikat vm) (mina kasutasin sushist järgi jäänud riisiäädikat)
Moosi (maasika, vaarika, mustsõstra vm toormoosi)
200-400ml vahukoort
Külmutatud või värskeid marju, puuvilju, riivitud šokolaadi peale riputamiseks, soovi korral kvaliteetset kakaod 2-4spl ja sulatatud šokolaadi (kes soovib pruuni beseed).

Valmistamine:
Vahusta munavalged läikivaks vahuks, lisa suhkur, tärklis ja äädikas (äädikas hoiab tordi seest vahukommipehme). Pane segu kas ahjuplaadile ringi kujuliselt või lahtikäivasse vormi, mis on küpsetuspaberiga vooderdatud. Küpseta 150 kraadi juures 1-1,5h tundi helepruuniks ja jäta ahju jahtuma. Kui besee on täielikult jahtunud, pane peale toormoos, vahusta koor, kata tort vahukoorega ja kõige peale pane marju, puuvilju, mida sul sügavkülmas leidub (maasikad, mustikad, vaarikad, mustsõstrad, astelpajumarjad jne).

Marmitoni küpsisetrühvlid

2012-01-05T01:09:00.000-08:00

Trühvlid valmisid küpsistest, toorjuustust ja suhkrust. Katteks pähklitükkidega, tume- ja piimašokolaad.

1pk (180g) Rosinaküpsist "Tallinn" või 1pk (180g) vaniljemaitselisi küpsised Ekstra
1pk (180g) Kakaoküpsiseid Trühvli
400g toorjuustu
Natuke suhkrut
200g tumedat šokolaadi
200g piimašokolaadi
200g pähklišokolaadi

Kõigepealt purustasin küpsised (eraldi eri sorti küpsised), siis lisasin toasooja toorjuustu (kummalegi sordile 200g) ja maitse järgi suhkrut. Segasin kõik kenasti ühtlaseks, vormisin toidukile vahel "vorstiks" ja panin järgmise päevani külmkappi.

Järgmisel päeval sulatasin 200g kaupa šokolaadi, kordamööda erinevad sordid. Šokolaadi sulatamiseks ajasin potis vee keema ning tükeldasin šokolaadi klaaskaussi, mille asetasin keeva veega potti ning lasin vaiksel kuumusel sulada. Lõikasin küpsisetorud ketasteks ja katsin igast küljest šokolaadiga (fondüü hargikesed olid suureks abiks ketaste kastmisel šokolaadi) ja jätsin tahkuma.

...

2011-10-23T06:14:00.000-07:00

Riigi rikkus on inimesed. Enamik inimesi arvab, et riik ei hooli oma inimestest piisavalt...
Kas meie kui riigi rikkus ise hoolime inimestest? Kas meie südametunnistusel on vähemalt üks heategu nädalas? Hea sõna kord päevas? Riik on selline nagu on tema inimesed, kui inimesed hoolivad, hoolib ka riik.

Soovitan soojalt: vähemalt üks heategu nädalas ja hea sõna päevas ning meil ongi juba parem riik...

Sünnipäev 11.juuni´11

2011-06-22T04:07:00.001-07:00

Saaremaa 2011 kevad

2011-06-22T04:03:00.001-07:00

Abiline...

2011-06-22T04:02:00.001-07:00

Elektrijänese abiline...

Valge šokolaadi tort

2011-04-10T10:46:00.000-07:00

Valge šokolaadi torti võib teha nii piparkookidega kui ka kaeraküpsistega.

Kogus: kaheksale
Valmistusaeg: 20 minutit + vähemalt 4 tundi külmas

Koostis:

Põhi:
300 g Marmitoni piparkooke või kaeraküpsiseid
85 g sulatatud võid

Täidis:
400 g kohupiima pastat
200 g valget šokolaadi
2 dl 35% rõõska koort
1 tl vanillisuhkrut

Valmistamine:

Murenda küpsised (va 3 tk) saumiksriga ja sega sulatatud võiga. Suru lahtikäiva vormi põhja ja äärtesse.
Sulata valge šokolaad. Vahusta rõõsk koor. Sega sulašokolaad, vahukoor, kohupiim ja vanillsuhkur. Kalla segu vormi ja pane kook kuni serveerimiseni paariks tunniks külmkappi.

Enne serveerimist kaunista kook küpsise puru (3tk) ja valge šokolaadi laastudega. Maasika hooajal võib laduda maasikaliistud koogi põhjale enne segu peale valamist.

Teater...

2011-04-09T09:10:00.000-07:00

Aeg ja perekond Conway
J. B. Priestley

On aasta 1919 ja Inglismaa elab Esimese maailmasõja lõppemise eufoorias. Ühel sügisõhtul tähistab Conwayde perekond tütre Kay 21-aastaseks saamist ülemeeliku peoga, nagu see ongi loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset peomelu aga peatub Kay jaoks viivuks aeg ning avaneb aken ühte teise hetke. On see tulevik, kujutlus, või üks võimalikest stsenaariumitest? Kas aeg kulgeb lineaarselt või sisalduvad nii minevik kui ka tulevik praeguses hetkes?

„Aeg ja perekond Conway“ on mitmekihiline tekst, mis põimib endas isiklikku ja põlvkondlikku draamat, 20. sajandi briti ajaloonarratiivi ning tavatut ajakäsitlust, tehes seda kõike hoogsas, emotsionaalses ja värvikirevas toonis. Tegemist on näidendi esmalavastusega Eestis.

Üdini helge esimene vaatus viib peretütar Kay (Külli Teetamm) 21. sünnipäeva aastasse 1919. Ülevoolavalt rõõmus ja ühtne perekond. Näitlejad on ilusad, armsad oma roosakasbeežides kostüümides. Kõik on täis lootust, õnne, õnne ja veel kord õnne ja lootust.

Teises vaatuses toimub tegevus taas õnneliku perekonna kodus, kuid valgus on muutunud külmemaks, valge ahju asemel on toanurgas kurjakuulutavalt suur, musta värvi tilkuv radiaator, kostüümid on endiselt kenad, kuid domineerivad hallikasrohelised toonid.

Aasta on 1938. Õed ja vennad on üksteisest kaugenenud, unistused on purunenud. Kõlavad õelad laused, ja mis ütlemata jäetakse, see antakse edasi pilkudega. On kadedust raha pärast. On kibestumist ja uhkust. Pettumisi ja soovi ellu jääda. Unistusi enam pole. On murdumine ja reaalsusega kohanemine. Kuid on ka veel lähedust, soovi leida üksteisega kontakti, kuid seda varjutab hirm...

Kolmandas vaatuses üsna tavalise pere portree jällegi, kuid kõlama jääb:

Kõige tähtsam on - elada. Tühja sest rahast ja positsioonist ja abikaasast oma tiitlite ja muu jamaga - mina kavatsen elada...
Tähtsaim on elada, sest elu on vapustav...

Ma usun, et pooled meie hädad tulevad sellest, et me arvame, et aeg võtab meilt kõik. Sellepärast me rabeleme ja ahnitseme ja teeme üksteisele haiget.

...

2011-03-27T04:08:00.001-07:00

If you Are, you breathe
If you Breathe, you talk
If you Talk, you ask
If you Ask, you think
If you Think, you search
If you Search, you experience
If you Experience, you learn
If you Learn, you grow
If you Grow, you wish
If you Wish, you find
If you Find, you will doubt
If you Doubt, you question
If you Question, you understand
If you Understand, you know
If you Know, you want to know more
If you want to Know more, then you are ...
Alive

Mõeldes

2011-03-17T23:34:00.001-07:00

Äripäev: "Suvi tuleb kohe. Hästi, uus rahvuslik kokkulepe – kuluta oma puhkuseraha Eestis, oleks vast liiast, kuid teadvustamine, et iga euro, mis me Eestis kulutame, toetab Eesti majandust, oleks küll hea. Ütlesime seda paar aastat tagasi, kriisi ajal ja kordame seda ka praegu."

Meeldib see mõte :)

Katsikud

2011-03-17T09:30:00.001-07:00

Kuna viimasel ajal on sündinud palju uusi ilmakodanikke, siis olen sundinud oma pisikesed näpukesed tööle :)

Puhkus 2011 kevad

2011-03-14T12:22:00.000-07:00

Soomest hakkasime lendama neljapäeva varahommikul, vahemaandumine tehti Kopenhaagenis, kust tuli lisaks reisijaid lennukile. Reedel 3. märsil saabusime Sal Rei hotelli Parque Das Dunas, mis asus Boavista saare kesklinnast 13km kaugusel. Hotell asus kohe ookeani kaldal, tegu 1-kordse 3* hotelliga. Lihtne apartement-tüüpi tuba, võimalus oma aias päikest võtta. Voodist paistis Atlandi ookean. Ajavahe Eestiga -3 tundi.

Jalutasime süüa otsima, 2,5 km kaugusel asus 5* hotell RUI, luksuslik ja justkui linn kõrbes. Jalutasime seal alal veidi ringi, kuid sööma ei julgenud minna, pärast selgus, et õhtusöök oleks seal maksnud umbes 60 eurot nägu :). Õhtu läks pimedaks ning jalutasime mööda rannikut tagasi enda hotelli, kus sõime õhtust: mina valisin lõhe, mis ei olnud väga hea, Priit valis tuunikala, mis oli super :) otseloomulikult toimus kohe toiduvahetus ... nagu tavaliselt... Praad maksis 10 eurot, õlu 0,5L 3 eurot.

Laupäeval jalutasime rannas, käisime linnas. Hotellist käis iga päev pisike mikrobuss linna ning tõi pärast tagasi. Linnas oli võimalik olla 2h. Linn väga väike, üks pank, üks suurem pood, nende supermarket ning mõned väiksed poed ja suveniiripoed. Supermarketit otsisime tükk aega, see asus meie jaoks täiesti jaburas kohas, täiesti keskplatsist eemal, ühes nö poolikus majas :) Hinnaklass supermarketis oli poole soodsam kui hotellis, ostsime vajalikku sööki ja jooki. Õlu nt maksis 85 eurosenti. Taksos saarel kallid, üks inimene linna 10 eurot, tagasi samapalju. Taksodel kartellilepe, kõik küsivad sama hinda.

Sadam oli ka megapisike :) aga rand jällegi väga ilus. Linn meenutas veidi ehitusplatsi, kuna palju ehitisi oli pooleli... nii mõneski kohas ehitus käis. Käisime ka postkontoris, kuid see oli laupäeval suletud, seega jäi emale postkaart saatmata tol päeval.

Inimesed olid sõbralikud, linnas on nad veidi agressiivsemad, st soovivad oma suveniire sulle müüa... kõik kutsuvad oma suveniiripoodi kunsti nautima :) Võrreldes Sri Lanka ja Egiptusega oli see müügitehnika ikka väga leebe :) Hotellis ja rannas keegi sulle midagi pähe määrima ei tule.

Keskväljakult võttis buss meid jälle peale ja väljus täpselt 12:00 keskpäeval nii nagu kokku oli lepitud.

Pühapäeval nautisime randa ja päikest ning käiime katamaraaniga purjetamas Sea Turtle oli paadi nimi. Reisi maksumus 45 eurot inimene. Sadamast viis katamaraanini kummipaat, kõigile anti selga päästevestid, juhendaja lausus: "When we are going to swim then you just pull this rope"... ma väga loodsin, et tõmbamisest ikka täituvad need balloonid, nagu lubati :) õnneks läks see väike reis ilma ujumiseta :) ahjaa, öeldi veel "in water, there are no sharks" ... see oli väga lohutav...

Katamaraanile jõudes oli paadi meeskond väga lõbus, tantsis ja laulis :) laevalt oli võimalik osta erinevaid suveniire nt T-särke, rätikuid jne ... Õlu ja jook oli tasuta. Tutvusime saksa noorpaariga Benjamin ja Ivone, vestlus läks iga õllega aina vabamaks ja vallatumaks. Tagasitulek kulges väga kiiresti ning sel õhtul sööma ei jõudnudki.

Esmaspäeval puhkasime pühapäevast seiklust välja ning nautisime päeva päikse käes, jalutasime kaunil rannal. Õhtul kella kuueks jalutasime RUI hotelli, kus kohtusime oma uute saksa sõpradega. Jutustasime veidi ja jalutasime mööda randa jällegi enda juurde tagasi.

Teisipäeval käisime jällegi linnas hotelli bussiga. Külastasime ainukest panka saarel, järjekord megapikk, tuli võtta paberist number kettalt ja jääda ootele. Boavistal reegel pangas, et kõik rasedad ja väikeste lastega naised saavad alati ette, nii oligi, et pidin rahavahetust ootama ligi 40 minutit, sest pidevalt tuli rasedaid ja emasid panka asju ajama :) ja neid teenindati väljaspool järjekorda. Tegelikult saab Boavistal maksta ka eurodes st pole vaja raha vahetadagi, aga poes ja baaris on veidi teine kurss, kui pangas

Postkontoris sain ka oma postkaardi posti panna. Postkaart maksis 60 kohalikku dollarit ning samapalju ka mark Euroopasse, kurss oli umbes 1/110-le

Kolmapäev ehk meie eelviimane päev kulus jällegi puhkamisele, rannale ja jalutamisele... uskumatult rahustavad rannad on Boavistal... jalutad ja tunned oled väga õnnelik :) Ookeanikohin on nii rahustav ... ja päike annab energiat. Õhtul oli söögisaali kaetud laud vahuveini ja snäkkidega, teenindaja ulatas kõikidele klaasid ja pakkus snäkki. Õhtusöögiks valisime seekord turvalise roa, ehk tuunikala, mis oli megahea...
Söögikohti eraldi Boavistal selliselt ei ole, on ainult hotellide juures, linnas oli ka üks koht, Ribber oli vist nimi, mida kiideti, kuid kahjuks me ei jõudnud sinna roogi maitsma...

Neljapäev oli meie viimane päev saarel ning lõunast hakkasime juba tagasi sõitma... siia külma kliimasse ... lennuk tõusis Boavistalt lendu, vahemaandus Sal´i saarel, kus tangiti ja koristati lennuk ning siis järgmine vahemaandumine kõva külgtuulega oli Kopenhaagenis, kus osa rahvast maha läks ning siis viimaks maandumine Helsingis, kus kahjuks lennujaama trapp ei töötanud ning ootasime ligi 25 min bussi, mis meid lennujaama viiks... õuest läbi minnes ... olime sattunud jällegi külma :( kliimasse...

Mõned mõtted...

2011-03-13T03:07:00.000-07:00

Teistes mõistame täiesti ainult iseoma mõtet, iseoma tundmust.
Inimene võib harilikult ikka kas vaikida ja mõelda või mõtlemisest pääsemiseks kõnelda.
Teie ei julge. Tähendab - Teil pole tahtmist. Tahtmine annab julguse.
Kui me iseennast tunneksime , siis oleks meil enestel ja ka võõrastel meiega palju kergem.
Kui inimene tahab, et temast veel midagi oleks, siis peab ta midagi tegema

A. H. Tammsaare

Kadedus ei tunne puhkepäeva.
Francis Bacon

Naabri toit lõhnab alati paremini
Malta vanasõna

Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida.
George Santayana

On ainult üks viis, kuidas õnnelikuks saada, ja see eeldab seda, et me lakkame muretsemast asjade pärast, mis ei allu meie tahtele.
Epictetus

Õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas meie neid tõlgendame.
Lev Tolstoi

Õnn on tee, mida mööda me liigume.
Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik
ja reisiseltskond. Õnn tuleb leida teel olles,
mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes.
Toetudes oma teadmistele ja kogemustele juhtimisest
ja psühholoogiast ning võttes aluseks hiina
vanasõna- "Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada
ja midagi loota",
Manfred Kets de Vries

Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita!
Lessing

Kui te ei saa olla täht taevas, siis püüdke olla vähemalt lambike kodus.
G.Eliot

Meeste ja poiste kõige suurem erinevus on nende mänguasjade hind.

Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks.

Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord.

See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud.

I wanna meet bob dylan

2011-02-24T22:49:00.000-08:00

I always thought my life would be a hell of a ride
but I feel I've spent most of it sitting on a passenger side
I've been hiding in the dark just watching a play
and then the lights gonna turn back on and I'm old and gray

old and gray
old and gray

so old and gray in the blink of an eye I'll be
old and gray

I've gotta feeling that its gonna be a brand new start
you've seen my face many times before now I should show you my heart
don't wanna see all childhood colors fade away
soon the lights gonna turn back on and I'm old and gray

old and gray
old and gray

so old and gray in the blink of an eye I'll be
old and gray
(i wanna meet bob dylan)
seems like i'm gonna make it after all

http://www.youtube.com/watch?v=KVk4ZRPogjI

Lugu, mis paneb mõtlema ja tegutsema :)...

KAS TEAD...

2011-02-14T00:23:00.000-08:00

Sulle, kes sa oled täitnud minu kaunid soovid
Õrnalt hingan kuna tundub nagu poleks päris
see õhk me ümber soojalt puudutab su huuli
mida tunnen mida mõtlen, südames on keegi

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu hingelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule

Sina tead kuidas naeratavad sinisilmad
Tasakaalu leidnud olles, seistes sinu kõrval
Nagu kass kes leidis kodu pärast pikka külma
või vaid unelm riivab hetkeks liblikana silma

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne
Rändand kogu elu justkui tühjas veeta kõrbes
Raske tunda raske mõelda
mis kandis mind su juurde

Oled kastepärleist kirjutatud kauneim luule
Mu südamesse kirjutatud kõige kauneim tunne
Tundub justkui oleks näinud lihtsalt und ma
Kuidas elan hingan tunnen kui sa mu juures

Sinu armastuse maagia imeliseim tunne
Täiustab mu iga väikest õnnelikku päeva
Lihtsalt täiustab mu iga imelist päeva
Lihtsalt täiustab mu iga õnnelikku päeva

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu õnnelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma
Kas sa tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

...

2011-01-24T02:32:00.001-08:00

• Noor olla on mahutada endas kevadet, suve, sügist ja talve. Ja õnnelikud on need, kelle süda on igavesti noor.
• Ära jäta kunagi edasi püüdlemast! Õnn pole see, kui me sihil oleme, vaid õnn on see, kui teame, et sihile püüda jõuame.
• Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
• Ära ava uksi, mida sa pole valmis läbima – aeg avab need sulle ise. (P.A.)
• Sageli täitub hetkega see, mida oled oodanud aastaid…
• Mure tunnid unusta, aga see, mida nad õpetavad – mitte kunagi!
• Usu elu, see õpetab paremini kui kõik kõnelejad ja raamatud kokku.
• Tuhat teed viivad eksituse poole, tõe poole vaid üks.
• Noorus on tuli, ära lase teda asjata põleda.
• Vaata inimest nagu raamatut – mitte kaane vaid sisu järgi.
• Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. (Karl Ristikivi)
• Sageli mõistab inimene alles tulevikus, kui vajalik oli talle minevik. (P.A.)
• Andke inimesele kala ja ta on selleks päevaks söönud. Õpetage ta kala püüdma ja ta on terveks eluks söönud. (Laose kõnekäänd)
• Kriitikute kõige suurem kriitika on see, kui nad lõpetavad kritiseerimise, sest kritiseeritavale mõjub ka halb kriitika hea reklaamina (P.A.)
• Igaühel on neli nägu – ühte näitame, teist nähakse, kolmandat peame tõeliseks ja neljas on tõeline (Shaolini munkade kõnekäänd)
• Inimene, kes ei unista, on kui tiibadeta kotkas.
• Ära rebi katki sõpruse niiti. Kuigi see sõlmitakse uuesti, jäävad sõlmed sisse.
• Tugevad hinged ei kerja kaastunnet. Tugevad hinged murduvad üksi.
• Mida sa inimesele näkku ei saa öelda, seda ära kõnele temast ka selja taga.
• Ainult see, kes kahtleb iseendas, on hirmul selle üle, mida räägivad temast teised.
• Inimese väärtust ei määra mitte välimine ilu vaid tema hing ja selle sügavus.
• Ära iial õisi murra, kui tal pungad puhkemas. Ütle, kas tahad surra, kui sul elu algamas.
• Parem seista telliskivina müüris kui puruneda kristallina.
• Ka tõe tungal ei saa põleda ilma tahma ajamata.
• Kui keegi sinust kõrvale hoiab, ole kindel, et tema on eksinud sinu vastu, mitte sina tema vastu.
• Nõrgad on need, kes on õelad. Õrnust võib oodata ainult tugevatelt.
• Vähe on sõpru, kes sõprust ei unusta.
• Võidule viib tee läbi kannatuste.
• Õnnelik on see, kes suudab unustada, sest mälestused on valusad.
• Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides.
• Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk, vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. (P.A.)
• Raha rohkus on võrdeline murede hulgaga ja pöördvõrdeline sisemise rahuloluga. (P.A.)
• Lubadus on kui jää, millele midagi ehitada ei saa.
• Südamel pole akent, kust saaks sisse vaadata.
• Südamel on omad ajendid, millest mõistus ei tea midagi. (Blaise Pascal)
• Kahest sõbrast on üks ikka teise ori, kuigi kumbki seda ei tunnista.
• Armastuse eest antakse kõik, isamaa eest antakse ka armastus.
• Armastus on kui unelm. Aga iga unelm on alati seda ilusam, mida kättesaamatum ta on.
• Armastus on vaimuhaiguse üks meeldivamaid vorme.
• Armastus on mõeldud neile, kes oskavad seda hoida.
• Ära nuta, kui kallim läheb teise juurde. Las nutab hoopis see, kelle juurde ta läks, sest sama kordub ka temaga. (Vene kõnekäänd)
• Õnnetu armastus on kui mürgikarikas, mille peab põhjani jooma.
• Planeetide tiirlemine ümber päikese on kui inimese igavene ja täitmatu igatsus armastuse järele.
• Naisel võib puududa tarkus, kuid mitte kunagi kavalus.
• Naise pilk on sageli romaani eessõnaks.
• Naine peab olema võidetud, mitte korjatud.
• Naised ei tea kunagi, mida nad tahavad, aga nad teavad ülimalt hästi, kuidas seda saada. (Oskar Wilde)
• Mida kurat ei saa ise teha, seda teeb ta tigedate vanade naiste kaudu. (Martin Luther)
• Ära anna oma suudlust armastuseta, sest esimene suudlus ei kordu iialgi.
• Mitte seks vaid erutavad tunded teineteise vastu õpetavad Tõeliselt Armastama. (P.A.)
• Mees laseb end tavaliselt veendumustest juhtida, naised teiste arvamusest.
• Armastust ei ehitata suurtest kividest. Ta loob kauni kooskõla väikestest kildudest.
• Truudust üle huulte on kerge lubada, kuid üle elu tuulte raske pidada.
• Meeste vahel valitseb ükskõiksus, naiste vahel juba looduse poolest vaen.
• Mees on nagu koer – kui sa ajad teda taga, ta põgeneb. Istud sa aga rahulikult ja ei tee temast väljagi, tuleb ta saba liputades su jalge ette.
• Abielu on nagu piiratud kindlus – kes on sees, tahab välja, kes väljas, igatseb sisse.
• Ilu pärast abielluda on sama, mis ühe roosipõõsa pärast mõisa ostmine. Viimane on siiski mõistlikum, kuna roosid õitsevad igal aastal, ilu aga kaob.
• Põhjendamata armukadeduse eest maksavad naised sageli kätte nii, et teevad sellest põhjendatud armukadeduse.
• Oli leek – see põles ja kustus…. Järele jäi tuhk täis mälestusi.
• Kõik on kaduv…. ainult tuul, mis puhub üle haudade, on igavesti jääv.

Horoskoop 2011

2011-01-10T23:38:00.000-08:00

Jaanuar
■ Narkarid murravad Tallinnas sisse eurosid vedavasse autosse ja varastavad CD-mängija.
■ Swedbank võtab üle Toidupanga ja hakkab inimestele toitu liisima.
■ Keskerakonna tõekomisjoni otsus – Päike tiirleb ümber Maa – tekitab Ene Ergmas pahameelt.

Veebruar
■ Juudi kogukond protestib Gazpromi otsuse vastu tarnida Eestile odavat gaasi.
■ Presidendi vastuvõtt peetakse kokkuhoiu mõttes Skype’is. Savisaar laseb Hundisilmalt interneti eemaldada.
■ Tallinna loomaaia lõvid muudetakse vabakäiguvangideks – öösiti võivad nad puuridest lahkuda, et endale linnast ise toitu hankida.

Märts
■ Rahvaliit saab valimistel kaks häält. Juhatus algatab sisejuurdluse, et teha kindlaks, kes need kaks lolli olid.
■ Uus lindiskandaal. Raivo Aeg esitab Janika Mölderi iluvõimlemisklubis Miss Valentine lindi ja kurika vabakava.

Aprill
■ Kultuuriminister Laine Jänes vallandab Eesti viimase kultuuritöötaja – kultuuriministri.
■ Avo Viiol maksab Kultuurkapitalile tagasi veel 50 senti.

Mai
■ Lumesadu lakkab.
■ Eesti mobiilioperaatorid lõpetavad tasuta kõned ja hakkavad rääkimise eest peale maksma. Töötukassa jagab töötutele tasuta välja 70 000 mobiiltelefoni. Tööpuudus Eestis langeb viimase 1500 aasta madalaimale tasemele.
■ Maadevahetus jätkub. Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo üritavad vahetada Maa kas Veenuse või Marsi vastu.

Juuni
■ Euroopa Liidu otsusega lähevad kõik liikmesriigid üle rooma numbritele, kuna araabia numbreid kasutades toetatakse islamiäärmuslasi.
■ Politsei tabab sarimõrtsuka, kes tappis sarjades “Meeleheitel koduperenaised”, “CSI Miami” ja “Kondid”.

Juuli
■ Eesti kaotab sõja karuputkele.
■ Eesti Skype’i meeskond loob uue antiviiruse, mis kaitseb arvutite kõvaketast programmi “Windows” eest.
■ Valitsus alustab tselluliiditehase rajamist, kuna kõigile naistele ei jätku tselluliiti.

August
■ Otepääl sulab viimane hang talvel maha sadanud lund.
■ Soomes töötavate eestlaste arv ületab Eestis töötavate eestlaste arvu.
■ Evelin Ilves valitakse taas presidendiks.

September
■ Lõuna-Eesti maapiirkondadesse jõuavad esimesed eurod.
■ Rahapuuduses ETV koondab viimased 200 000 vaatajat.
■ Armin Karu lendab esimese eestlasena Kuule. Tuhanded hasartmängusõltlased hoiavad pöialt, et ta sinna jääks.

Oktoober
■ Algab riigiametnike sundkiibistamine. Lõpuks ometi selgub, kus nad tööajal viibivad ja millega tegelevad.
■ Kaitseminister Aaviksoo sõidab tankiga Afganistani, et Eesti poisid jõuluks koju tuua.

November
■ Eestist lahkuvad viimased 8 talenti.
■ Mööblivabrik Standard alustab kampaaniat – igaüks, kes ostab kapi, saab kapis oleva homo pealekauba. Kappide müük langeb enneolematult madalale tasemele.
■ Eesti jalgpallikoondis lööb mängus Fääri saartega viis väravat ja kaotab 0 : 5.

Detsember
■ Somaalia piraadid kaaperdavad Tätte ja Matvere jahi Nordea. Pardal olnud 100 000 “Tuulevaiksel ööl” plaati muutuvad piraatplaatideks.
■ Suusataja Andrus Ansip valitakse aasta parimaks sportlaseks.
■ Raketiskandaal. Savisaar küsib Põhja-Korealt rakette Lasnamäe ilutulestikuks. Kapo sekkub, kuna rakettide tegevusraadius ulatub
Lasnamäelt Toompeale.

Mõtted...

2011-01-04T02:25:00.000-08:00

"Homme näeme"

2011-01-04T02:17:00.000-08:00

Priit Võigemast

"Homme näeme!" lõppeb tööpäev kolleegide seas, kes hommikul uuesti kohtuvad proovisaalis ja õhtul etendusel, või miks mitte kontoris, büroos, poes, töökojas. "Homme näeme" on fraas tihedasti suhtlevate inimeste vestluses, kelle elud ja lood on omavahel juba nii põimunud, et mine võta kinni, oli see Andrese, Marguse või hoopis Kalju tragikoomiline lugu, mis ükskord kohvipausil jutustati. "Hommikul näeme" on lohutuseks lapsele, kes ei julge üksi pimedas magama jääda. Alati on "homme", tuleb uus hommik, aeg annab arutust, hommik on õhtust targem. Jääb lootus, et homne harutab juhtme lahti. See on, mis trööstib ja tekitab turvatunnet – see, et mis täna ka ei juhtu, homme võib kõik veel paraneda.

Lapsepõlve unistuste tulevik on täiskasvanuks saades taandunud argikohustuste rutiiniks, mida lohutatakse homsega: homme võtan end kokku, homme ehk läheb paremini, küllap lähebki, homme hakkame alles elama…Kuni selgub, et homme on needsamad kohustused ja hirmud ning unistustest jääb vaid mälestus.

Kas see sünnib juba homme? Me ei tea. Näidend jätab meid vastuseta. Aga ta annab meile vihje: ärge püüdkegi vabaneda oma varjudest. Nad jäävad teid saatma, kuni teist endast on saanud vari. Aga julgege siiski kõnetada oma varju, püüdke teda mõista. Ehk leiate siis ka lohutust ja leppimist. Võib-olla leiategi just leppimises elu mõtte.

Hoogne etendus ja head näitlejad, ja noh, ütleme nii, et mõnest naljast sain ikka aru...
Õppetund näidendist - ära lükka tänaseid rõõme homse kanda :) leia aega sõprade jaoks :)

Täistabamus...

2011-01-04T02:13:00.000-08:00

Lihtsalt... seoses PÖFF-iga. Teostaja agentuur OPTIMIST.

Mõtted...

2011-01-03T02:54:00.001-08:00

Raamat kordas üle põhitõed meediaga suhtlemisel. Huvitav lugemine. Mõned mõtted:

Sa ei muretseks nii väga selle pärast, mida inimesed sinust mõtlevad, kui sa teaksid, kui vähe nad sinust mõtlevad. /John Steinbeck/

Aeg on nagu pangalaen, mida sulle antakse ainult siis, kui sul endal on nii palju, et sa seda ei vaja. /John Braine/

Maailm meie ümber muutub üha kiiremini ja võitjad on need, kes muudatusi kas algatavad või neile kõige kiiremini reageerivad.

Meediaga igapäevane suhtlemine on nagu igapäevane elektritarbimine: ülimalt vajalik, ent hooletuse korral ohtlik.

Kui kõik ringi sebivad, on seisev mees kuningas. /Mihkel Mutt/

Ärapanemine võib ju olla nauditav ja populaarne teleformaat, kuid poliitilises debatis saab sellest pigem ärapanija harakiri.

Käibetõed on intellektuaalse liikluse trammid. /filosoof Josi Ortega y Gasset/

Maksimum eesmärgi seadmine võimaldab tegelikult saavutada enamat kui kohe lati alt läbijooksmine.

Tiramisu

2010-12-30T01:23:00.000-08:00

Klassikaline itaalia magusroog, mille valmistamiseks tuleks kasutada justnimelt mascarpone toorjuustu. Tiramisu on parim, kui see on 6-8 tundi jahedas maitsestunud.

Kogus: kümnele

Koostis:
180 g Reval Ekstra küpsiseid (1 pakk)
180 g Reval Trühvli küpsiseid (1 pakk)

Immutamiseks:
5 dl kanget espresso kohvi
1 dl Amaretto mandlilikööri või brändit

Kreem:
3 suurt munakollast
1 dl peenikest suhkrut
500 g Igori mascarpone toorjuustu (2 karpi)
2 dl 35% rõõska koort
1 tl vanillisuhkrut

Peale:
kakaopulbrit

Valmistamine:
Vahusta munakollased suhkruga paksuks heledaks vahuks. Sega juurde toasoe mascarpone ning vanillsuhkruga pehmeks vahustatud rõõsk koor.
Sega immutamiseks mõeldud kuum kohv ja liköör, lase jahtuda.
Kasta pooled Ekstra küpsised ükshaaval kohvisegusse ning laota serveerimisalusele teineteise kõrvale. Määri peale kreemi. Nüüd laota peale Trühvli küpsised (kasta need esmalt kohvisegusse) ning kata jälle kreemiga, järgmisena kihina jällegi Ekstra küpsised ja siis Trühvli ning pealmine kiht kata ülejäänud kreemiga.

Pane tort 4-8 tunniks jahedasse.
Sõelu valmis tordile kakaopulbrit, kaunista nt füüsalitega.

Juhtum...

2010-12-12T10:40:00.000-08:00

Neljapäeva lõunast hakkas möllama torm Monika, kõik kohad olid lund täis ja nähtavus megahalb st 5m. Eesti riik kutsub üles kõiki töötajaid võimalusel vältima autosõite ning tööandjatel suhtuda mõistvalt.
Reedel pidi toimuma koosolek, kuhu kokku tulema töötajad kogu Eestist. Ida-Virumaalt töötaja helistab ülemusele, kel on neljaveoline maastikuauto, et ei hakkaks sellise ilmaga oma Clioga sumpama. Juht vestleb, aga samas leiab, et töötaja peaks ikka kohale tulema.
Kaks nädalat varem viibisid nii juht kui ka töötaja firma poolt korraldatud ja makstud Peep Vainu koolitusel, kus viimane slaid oli "firma väärtuslikuim vara on töötaja"....
... vot sellise juhid on meil...

Ma lugesin mõtteid...

2010-11-30T10:19:00.000-08:00

Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud.

Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik.

Haamriga mehele paistab kõik naelana.

Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata.

Kõigist kaotatud päevist kaotatuim on see, mil pole naerdud.

Naine ei unusta kunagi mehi, keda ta oleks võinud saada. Mees ei unusta naisi, keda ta ei saanud.

Armastus on sarnane tikkudega. Kõik teavad, mis ohte nad endas kätkevad, ometi tahab igaüks nendega mängida.

Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda.

Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde...

"Elu" on sugulisel teel leviv raske haigus, mis lõppeb alati surmaga.

Mõned vead on liiga head, et neid ainult korra teha.

Pessimist on kogemuste varal targaks saanud optimist.

Mõtted...

2010-11-30T01:23:00.000-08:00

Kui põlved puruks palvetatud, läheb lihtinimene poodi ja ostab eneseabi raamatu.

Life is good when we think it´s good. Life is bad when we don´t think.

Elu on kirg. See on lõputu võitlus olemasolu nimel. Elu on see, kui sa tunned iga oma hingetõmmet ja tahad alati ühe korra veel hingata. Elu on see, mida sa tunned, kui päike tõuseb. Elu on vapustav, orgastiline miski, mis kulmineerub pidevalt iseendas ja leiab ometi taas võimaluse uueks kulminatsiooniks.

Elu on nagu rattasõit... selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda" Albert Einstein

Edu on võime liikuda äparduselt äpardusele, kaotamata seejuures entusiasmi. Sir Winston Churchill

Räägi vaid siis, kui see annab vaikusele midagi juurde. Jorge Luis Borges

Südamel on oma põhjendused, millest mõistus ei tea midagi. Blaise Pascal

Ainus viis võimaluste piire avastada, on neid ületades võimatut saavutada. Artur C Clarke

Intelligentsus on inmese omadus vähem ruumi võtta. M. Mikiver

Taktitunne on oskus öelda logisevate kruvidega inimesele, et tal on lahtine pea.

Elus loevad ainult söögilaud ja voodi. Kõike muud, mida me teeme, teeme me nii, et saaks tagasi laua taha või voodisse.

...

2010-11-07T01:57:00.000-07:00

* Vedamine on silt, mille keskpärasus riputab geeniuse saavutuste külge (R. A. Heinlein).

* Tiitel ei tee inimest ülikuks. Sa võid shaakalit lõviks kutsuda, kuid ta jääb ikka shaakaliks (E. R. Burroughs).

* Vastuolud ja ebamäärasused on iga elava inimese vaieldamatu tunnus (R. Silverberg).

* Armid meenutavad meile, et minevik oli päriselt (Hannibal Lecter).

* Vali amet, mis sulle meeldib, ja sa ei pea elus päevagi töötama.

* Saatus ei viivita läbipääsu sulgemisega. Liigne ettevaatlikkus viib mõnikord suuremasse ohtu kui hulljulgus (V. Hugo).

* Hinnangutega on nagu kelladega - nad ei klapi kunagi täpselt, kuid siiski usub igaüks oma.

* Muutes suhtumist millessegi muudame ka selle mõju meile.

* Inimene, kui tal on hea, mõtleb harva.

* Milleks kraapida varandusi nagu vargad või jagada neid nagu sotsialistid, kui võid neid ignoreerida nagu targad?

* Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes meist erinevad.

* See, kes pole kunagi nõus teiste arvamusega, pole enamasti nõus ka oma arvamusega kuulduna teiste suust.

* Elustandardi parandamine tähendab tegelikult liikumist selle poole, et me vajame vähem ja naudime rohkem (S. Jeffers).

Veel mõtteid...

2010-11-02T11:50:00.000-07:00

"Kuulsus on inimene, kes teeb eluaeg ränka tööd, et saada nimekaks, ja kannab siis tumedaid prille, et teda ära ei tuntaks."

"Südamel on oma põhjendused, millest mõistus ei tea midagi." Blaise Pascal

"Inimene on täpselt nii hea kui see, mida ta armastab." Saul Bellow

"Laeva ei tohiks kinnitada ühe ankruga ja elu rajada ainsale lootusele." Epiktetos

"Õnnelik pole mitte see, kes paistab sellisena teistele, vaid endale." Marcel Proust

"Elu on nagu kaardimäng. Käsi, mis sulle kaarte jagab, on ettemääratus, aga see, kuidas mängid, vaba tahe." Jawaharlal Nehru

"Sadamas on laev kindlas kohas, kuid mitte selleks ei ehitata laevu." John A. Shedd

"Muretsemine on nagu kiiktool. See annab sulle tegevust, kuid ei vii kuhugi."

"Inimesed on nagu vein, mõned muutuvad äädikaks, kuid teised lähevad aastatega üha paremaks." Paavst Johannes XXIII

"Keegi pole nii rikas, et võiks oma mineviku tagasi osta." Oscar Wilde

Mõned mõtted...

2010-10-26T10:05:00.001-07:00

"Neli asja ei tule tagasi: lausutud sõna, lendu lastud nool, minevik ja raisatud võimalus." Omar Ibn Al-Halif

"Kui suudad veeta täiesti kasutu pärastlõuna täiesti kasutul viisil, siis oled sa õppinud elama." Lin Yutang

"Elu pole heade kaartide käes hoidmine, vaid osav mäng olemasolevate kaartidega..."

"Edu ilma kuulsuseta on nagu maitsestamata toit: see kustutab küll nälja, aga ei maitse hea." Joe Paterno

"Kui sind iga natukese aja tagant äpardused ei taba, siis järelikult ei tee sa midagi väga uunduslikku." Woody Allen

Sushi...

2010-10-23T00:32:00.000-07:00

... neljale :)

Kameeliadaam

2010-10-23T00:21:00.000-07:00

Alexandre Dumas

"Marguerite’i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge.Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Väga hea raamat! Kurb lugu armastusest, ühiskonnast ja ohverdustest. Dumas juniori kirjastiil kerge ning olustiku kirjeldused panevad kujutlusvõime tööle .

Anna mulle! (Song for Lovers)

2010-10-10T01:22:00.000-07:00

Anna mulle! (Song for Lovers)
Irina Denežkina

Kui Peterburi kirjastus Limbus Press Irina Denežkina jutukogumiku "Anna mulle!" avaldas, oli autor kahekümneaastane ja õppis kodulinnas Jekaterinburgis Uurali ülikoolis ajakirjandust. Kui ta oli õpinguid lõpetamas, olevat teaduskond nõustunud laskma tal kaitsta diplomitööna romaani, mida ta parasjagu kirjutas, sest selleks ajaks oli Irina Denežkinast saanud auhinna Rahvuslik Bestseller nominent - finalistide nimekirjas kuulus talle võitja järel väga tunnustatud teine koht. Äsjailmunud raamatu avaldamisõiguse ostsid kiiresti Itaalia, Saksamaa, Hollandi, Inglismaa ja Ameerika soliidsed kirjastused. See tõendavat, et peale vene klassika võib Euroopas ka vene tänapäeva kultuur nõutud olla. Denežkina raamatu Ameerika kirjastaja olla öelnud, et autoril on tänapäeva kirjandusele nii vajalikku "värsket verd". Kuna suur hulk inimesi nii paljudest maadest tunnetas Irina Denežkina raamatust tulvavat energiat, on alust oletada, et see energia seal tõepoolest ka olemas on. Sest turgu petta pole võimalik.

Lühijutud vene noortest ja nende tegemistest, kohati isegi veidi räiged ja julmad lood elust enesest.

Portugal Albufeira

2010-10-10T01:08:00.000-07:00

Esmaspäev 27.september kell 21:00 Tallink laevale superstar. Õhtul oli uudis, et enamik laevu merel ei sõida, kuid Tallink siiski väljus. Merel oli tohutu torm, laev oleks nagu iga natukese aja pärast põrganud millegi vastu, raputas ja laine peksis 8ndale tekile. Õue vaatates vihises vaid märg ja võimas tuul ning laine peksis. Helsingi Länsisadamasse jõjudis laev 23:25. Edasi bussiga 615T (pilet 2,5 eurot/inimene). Buss viis kesklinna raudteejaama juurde, kust edasi läksime Finnairi bussiga (pilet 5,9 eurot/inimene). Buss viis kiirelt lennujaama, ilma vahepeatusteta. Tavabuss lennujaama pidi maksma 4,90. 20 minutit pärast südaööd jõudsime lennujaama, mis oli suhteliselt inimtühi. Kella neljast varahommikul pidi hakkama check-in meie lennule. Viskasime küllili puidust pingile, mõne hetkel pärast ärkasime, sest lennujaam oli ikka suhteliselt külm... prrr... Kella neljast tegime check-in-i ja läksime lennukile, mis väljus isegi veidi varem, kui pidi. Lennufirma TUIfly, Soome reisikorraldaja tšarter. Lennureis oli rahulik ja mõnus kestis veidi üle 4 tunni. Ilm oli hommikuselt veidi jahe, buss ootas lennujaama ees ning viis meie hotelli Alfagar, mis ausus 35 minutilise sõidu kaugusel lennujaamast. Tuba oli väga normaalne apartementkorter koos köögi ja rõduga, kõik vajalik oli olemas. Ümberringi olid kõik sellised kolmekordsed apartementidega majad, kõik väga ilus. Meie apartemendi all asus väike Mini-Market, kust sai osta kõike vajalikku ja väga normaalse hinnaga. Maja juurest läks mööda kaljurannikut trepp alla ookeani äärde. Väga ilus vaatepilt. Kuna öö oli vahele jäänud, siis läksime päikse kätte end välja puhkama J

Kolmapäev 29.september – hommikusöök. Hotelli ümbrus oli väga ilus, 3 basseini ja päevitukohad. Kõik väga ilus ja rahulik. Õhtupoolikul jalutasime äärelinna, sõime härjavõitlusareeni lähedal õhtut, portugali köögist kana piri-piri J ja friikartulid.

Neljapäev 30.september jalutasime vanalinna 45 minutit jalutamist tõusude, kurvide ja langustega, selline päris mõnus ettevõtmine oli :) Vanalinn jällegi väga ilus ja selline puhas. Jalutasime vanalinnas, mere ääres ja vaatasime kohalikke vaatamisväärsusi. Õhtuks sõime pastat – mis oli väga maitsev ja megasuur ports. Kelneriks oli rootsi poiss, kes rääkis väga paljusid keeli ning eestikeelest teadis väljendit „Palun anna mulle ka maffi“ :), mida olid eestlased talle õpetanud, väga nummi lokkidega kutt oli :)

Reedel 1.oktoobril veetsime päikse käes ja jalutasime.

Laupäeva 2.oktoobri varahommikul sõitsime Lissaboni. Sõit kestis 3 tundi. Lissaboni linn väga ilus ja puhas linn. Vaatamisväärsusi väga palju. Maitsesime rahvuskooki Pastéis de Belém (1837) hind 0,90 eurot ja jalutasime niisama. Lisaks anti ka aega shopata :) Tagasi Albufeirasse jõudsime kella kaheksa ajal õhtul.

Pühapäev 3.oktoober oli veidi pilvine hommikul. Seekord läksime bussiga pilet 1.10 eurot. Käisime taas Albufeira vanalinnas ja keskväljakul jalutama. Väga rahulik ja mõnus vanalinn. Väike shoping käis jällegi asja juurde. Kuna hooaeg oli läbi saanud just, siis hinnad olid ostjasõbralikud J Väga huvitavad allahindlused kaubanduskeskuses, 50% kõik allahinnatud, aga kassas selgus, et allahindlus kehtib nii, et täna ostad täishinnas tooted ja homme võid tulla ostetud summa 50% eest tulla võtta asju lihtsalt, ehk antakse krediiti homseks-ülehomseks jne ...
Linnast hotelli tagasi jõudes, hakkas tibutama ning tuli veidi vihma J Õhtul tegime ise pastat, mis tuli väga maitsev. Õhtu oli vihmane ja tormine ning läksime jalutasime ookeani ääres, laine ja tuul olid võimsad ja rannik ka pimedas väga uhke.

Esmaspäeval 4.oktoobril võtsime asja väga rahulikult ja puhkasime päikse käes.

Teisipäeva 5.oktoobri varahommikul hakkasime juba tagasi tulema, sel hetkel tundus, et see aeg Portugalis möödus küll megakiirelt.
Teisipäeva õhtul 16:30 jõudsime Helsingisse, kust võtsime takso, et jõuda sadamasse varasema laeva peale, takso hind 43 eurot. Jõudsime ilusti Tallinki laevale Printsess ja saime ka oma broneeringu muuta, st esialgu olime broneerinud piletid hilisema kella kümnesele laevale. Eestisse jõudsime 22:00.

SÖÖ, PALVETA ARMASTA

2010-09-26T00:26:00.000-07:00

Elizabeth Gilberti samanimelise bestselleri alusel vändatud SÖÖ, PALVETA ARMASTA tõestab, et on mitmeid teid, kuidas end vabaks lasta ja maailma avastama minna.
Liz Gilbertil (Julia Roberts) oli olemas kõik, millest üks kaasaegne naine unistama peaks – abikaasa, maja, edukas karjäär – ent sarnaselt paljude teistega tundis ta end eksinuna, segaduses ja otsimas seda, mida tegelikult oma elult tahaks.
Värskelt lahutatud ja seismas ristteel, astub Liz välja oma mugavustsoonist, riskides kõigega, et muuta oma elu ning leida mööda maailma rännates tee iseenda juurde. Oma rännakutel avastab ta söömise naudingud Itaalias, palvete jõu Indias ning viimaks, ja täiesti ootamatult, tõelise armastuse sisemise rahu ja tasakaalu Balil.

Väga meeldis see film, kuigi ma raamatut ei ole lugenud, mul peaks see küll olemas olema, aga hetkel raamaturiiulist ei leia, ehk arvatavasti on jalutama läinud :) aga lähiajal tahaks raamatut ka lugeda :)
Itaalia - tahaks väga tagasi sinna, see inimeste suhtumine ja uskumatult hea köök ja seltskond on lihtsalt nii mõnus... ja muidugi ka kliima, mis on oluliselt soojem ja päikselisem, kui meil siin karmil Põhjamaal.
India meenutas mulle väga Sri Lankat, kuid samas sinna ma vist väga tagasi ei kipuks :) ei ole minu jaoks...
Bali jällegi ... seda kohta sooviks külastada, eks peab vaatama lähiaja reisiplaanid üle ...

Aga filmist - kuidagi rahu ja rõõmu tekitav film, selline rändamine on kindlasti rikastav ja paneb elule teistmoodi vaatama ... eile kui pärast filmi sellele kõigele mõtlesin, siis leidsin, et isegi reisimata võiksid inimesed elu võtta palju tänuväärsemalt ja rahulikumalt, mitte nii palju rapsida ja muretseda... nagu öeldakse, eestlasele on muretsemine väga omane, nimelt: eestlane muretseb endale töö, siis muretseb mehe, siis muretseb kodu, siis muretseb lapse jne... aina muretseme, pigem tuleks nautida seda hetke, mis on preagu: nautida sööki ja lähedasi, kes meid ümbritsevad :) eile õhtul koeraga jalutades vaatasin taevasse ja seal olid tähed, õhk oli selline mõnus ja värskendav ning sellest kõigest tulenevalt tundsin kuidagi kergendust ja rõõmu :)

Tänane feeling...

2010-09-20T23:08:00.000-07:00

Üksi seisan ma rannal, seltsiks vool
Liiv täis lindude kurba viit
hinges kõle sügistuule naer
hinges kõle sügistuule naer
Suvi kadund käest, sügis võitmas taas suve külluse naeratust
Suve loojang, raagus puude aeg
Suve loojang, raagus puude aeg
Pääsud lennu eel, udu üle vee
Leinas kodunõmme kask
Päikse kaisus vanad kastanid
Päikse kaisus vanad kastanid
Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer
ümber kõle sügistuule naer
Päikesemaa on halliks hõõgumas, suvenaer, suverõõm
ei sügist, ei vii
Pääsud lennu eel, udu üle vee
Leinas kodunõmme kask
Päikse kaisus vanad kastanid
Päikse kaisus vanad kastanid
Suve kaunis laul hääbub õige pea, kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer
ümber kõle sügistuule naer, ümber kõle sügistuule naer...

NAER

Mitte mõistma...

2010-09-18T04:15:00.000-07:00

Käisin Kristiine Sügislaadal, tuju hea ja rõõmus meel. Rahvast oli palju ning ka müüjaid palju. Müüdi palju käsitööd ja söögipoolist ning sügissaaduseid. Seisin mina Reval Cafee telgi juurde järjekorda, et osta üks viineripirukas ja üks magus küpsis, minu ees oli pisike tüdruk, kellel näppus viis krooni, et osta lihapirukas. Seisan ja ootan, korraga nagu lint-traktor nügib minust ette üks lühemat sorti hallipäine pensionäri-neiu, kui kõnetan, et siin on järjekord, siis sähvab: "no osta siis, mis sa passid" ... ning nügib ka väiksest tüdrukust ette, tema järel järgmine hallipäine kibestunud Savisaare valija... täiesti p.... Ütleme nii, et viimasel ajal ma ei ole ühtki normaalset Tallinna pensionäri kohanud, kõik kellega kokku olen puutunud, üritavad mind, kas pikali joosta, varvastele talluda, või siis niisama nügida. Kurat see Reval Cafe telk ei oleks sealt ju kuskile kadunud ja saiakesi jätkus kaa, ma arvan, et homme hommikuni, aga näed ikka on vaja teistel seljas elada ja siis veel ette trügida... uskumatu nahhaalsus, ei oska midagi öelda. Minu kuvand austatavatest vanainimestest on möödanik... ja ma olen pahane, et pean oma sotsmaksu nende pensioniks maksma... nemad peaksid mind hoopiski austama selle eest, et neil on mille eest pirukat osta :)
Ma mäletan ka oma vanaema väga hästi, aga sellist ülbust, nahhaalsust ja õelust temas küll kübetki polnud, tema oli ikka hea ja rõõmsameelne memmeke... mitte selline kibestunud Savisaare kummardaja, nagu enamik Tallinna linna vanureid on....

Teater...

2010-09-18T01:08:00.000-07:00

"Ma armastasin sakslast"

A. H. Tammsaare / Elmo Nüganen

„Ma armastasin sakslast“ on eesti noormehe ja saksa tütarlapse traagiline armastuslugu. Eesti noormehe, kes oleks pidanud lõpetama ülikooli. Saksa tütarlapse, kes oleks pidanud olema paruness.

Minu armastus tema vastu pidi küll juba siis olema väga sügavale juurdunud. See armastus oli ehk juba enne minus olemas. Ta oli ehk sajandeid minu ja mu esivanemate veres latentselt hingitsenud, muidugi ebateadlikult, sajandid põlevat viha ja jumaldavat imetlust.
Ma usun nüüd juba kindlasti, et armastasin Teid juba enne meie tutvumist, ainult et ma veel ei teadnud, et just Teie see olete, keda ma armastan.

Mängisid Ursula Ratasepp ja Tõnn Lamp.

Lava dekoratsiooniks vaid kolm tooli. Laval on põhiliselt kaks peategelast – Oskar ja Erica, kaks armunut. Erica karakter on siiras ja eluiha täis. Erica oma vaimuga on midagi sellist, mis eriti ei hooli rahvuste piiridest ja seisuslikest eelarvamustest. Hoopis teisiti on lugu Oskariga – esimese põlve intelligendiga, kel oma minaga keerulised suhted.Oskari elujanu on võrreldes Erica omaga edevam, ühiskondlikum ja pinnapealsem. Mis muidugi ei sea kahtluse alla tema armastuse siirust. Erinevatest isiksustest tulenevalt pärsib sotsiaalne loogika inimestevaheliste märkide lugemist ning kahe armastaja tee läheb lahku...

Lugu suurest ja puhtast ning täiuslikust armatusest ning selle süngest, kuid vaatajale õpetlikust lõpust. Tihti leiame end olukorras, kus julgeme küll tunnistada oma tundeid, kuid ei tee midagi selleks, et need tunded elada saaks ning suuremaks kasvaks. Tihti võetakse elu ja sellega kaasnevat õnne ja armastust liiga pealiskaudselt - mõistmata selle tegelikku tähendust ja võimalust.

Ühe jutiga...

2010-09-13T01:13:00.001-07:00

Nädalavahetus läks sellise tempoga, et ei saanud arugi, mil ta algas ja millal lõppes. Reedel sai läbitud sünnipäevade maratoni ning laupäeval vaatamata väikesele väsimusele õnnestus käia Vapianos söömas ning kinos vaatamas filmi "Titetegu".

Pöörase komöödia TITETEGU peaosades astuvad üles Jennifer Aniston ja Jason Bateman. Humoorika filmi taga seisab tiim, mis on seni kinolinale toonud sellised toredad filmid nagu VÄIKE MISS PÄIKESEPAISTE ja JUNO.

Loo peategelaseks on haritud ja lustiline vallaline naine Kassie, kes oma kergelt neurootilise parima sõbra Wally vastuväidetest hoolimata otsustab, et just nüüd on paras aeg saada laps - isegi juhul, kui tuleb üksi hakkama saada, või siis täpsemalt - sarmika spermadoonori Rolandi (Patrick Wilson) abiga. Kassie plaanid lendavad aga talle enesele teadmata vastu taevast, sest viimase hetke muudatus tuleb päevavalgele alles seitse aastat hiljem, mil Wally kohtub viimaks Kassie varaküpse, ehkki kergelt neurootilise pojaga.

TITETEGU põhineb Pulitzeri ilukirjanduspreemia laureaadi Jeffrey Eugenidese ("Süütud enesetapud", "Middlesex") novellil "Baster", mis ilmus esmalt The New Yorkeris ning pälvis stsenarist Allan Loebi ("21", "Põlenud mälestused") tähelepanu, kes kohandaski selle kinolinale.

Režissöörid: Josh Gordon, Will Speck

Osades: Jennifer Aniston, Jason Bateman, Patrick Wilson, Jeff Goldblum, Juliette Lewis, Thomas Robinson jpt

Film oli lihtne, aga ei midagi erilist, meelelahutuslik õhtu sisustus... Aniston mulle endiselt meeldib :)

Pühapäeval osalesin SEB Sügisjooksul, kus küll seekord ei jooksnud vaid käisin, aega läks 1h ja 38 min. Päris mõnus viis pühapäeva veetmiseks, ilm super ja selline mõnus kehaline lõõgastus/pingutus...

Nädalavahetus...

2010-09-06T00:48:00.000-07:00

Aeg lausa lendab... :)

Reedel sai käidud vanalinnas pubis jalgpalli vaatamas: Eesti - Itaalia ... wahwa
Laupäeval kohtusime üle pika aja totsidega, vaatasime 3h fotosid läbi aegade ning tõdesime, et on ikka olnud väga huvitavaid üritusi ja pidusid. Pärast padjaklubi siirdusime Privé´sse.

Kriim - see on võrratu sound, kvaliteetne keskkond ja luksuslik fusioon uptempo soul'ist, hip-hop'ist ja r&b’ist, igal laupäeval klubis privé! Astu souli-rongi ja valmistu peatusteta lõbusõiduks läbi mustamuusika ajaloo. Vagunisaatjateks alati parimad dj’d nii Eestist kui välismaalt: bad j ja dj trigga.

Pidu oli ülilahe ja sai palju tantsida. Family listiga pilet vaid 100 eek ning tervitusjook pealekauba, kuigi jah see tervitusjook ei olnud minu maitsele :(

Pidu hommikuni ning plaan oli minna Tacosse hommikust sööma, kuid kahjuks kui sinna jõudsime olid ootejärjekorrad 1h pikkused ning koht avatud veel vaid 0,5h. Nii siirdusimegi Nõmme teele pelmeene sööma :)

Pühapäeva - pidu ja unevõlg andsid veidi tunda, kuid vaatamata sellele siirdusin Kristiina Päevale, Löwenruh parki, kus esines Ott Lepland. Minu kaaslaseks minu parim sõber Lucky :)

Lugemisvara

2010-08-28T03:52:00.000-07:00

Suvi on olnud vilets lugemisaeg, ilusad ilmad kutsuvad õue ja nii nii nii palju muud on vaja teha. Lõpuks siiski õnnestus läbi saada sünnipäevaks kingitud Susan Luitalu "KÜSIMUSED kõikidele vastustele". Raamat oli kerge lugeda ja pani pidevalt muigama :) ning äratundmisrõõmu ikka jagus...

Elu ongi alati kõige lõbusam just siis, kui asjad ei lähe nii nagu sa ette kavatsesid. Kui saatus järjepideva ülbusega sinu plaane ignoreerib, polegi mõtet enam vastu punnida - häälesta end ümber ja naudi sõitu. Küsimused kõikidele vastustele viib sind kokku nii prügikollide kui pirtsutavate staarihakatistega, viib sind tuurile Egiptuse kahtlastesse ilusalongidesse ja lükkab ümber veendumuse, et mehi poest ei saa.

Minule jäi raamatust enim meelde järgmine lõik:
"Teate, ega saaste ei peagi olema ainult käega katsutav, kilogrammides mõõdetav või haisev. Mõned inimesed saastavad keskkonda oma mõtetega."

Kontsert

2010-08-28T03:47:00.000-07:00

Eelmisel laupäeval sai külastatud U2 kontserti Helsingis. Lõunast laevaga Soome, päevake linnapeal ja õhtul Helsinki Olümpia staadionile kontsertile. Kontserdi korraldus ja viidandus oli väga heal tasemel, kõik toimis ning ei mingeid ummikuid ega suuri rahvamasse üksteise otsas. Kontserdi lava oli võimas ja kujutas endast kosmoselaeva. Heli ning videotehnika - ülivõimas. Ja muidugi kontsert ise oli mega hea ning jättis jälje ... loodan, et nad tulevad mingi aeg ka Eestisse, läheks jälle kontsetile ...

Tulek Kokku

2010-08-22T08:11:00.000-07:00

Kuna töö kiidab tegijat, siis pole puhkuse lõppedes nagu olnud aegagi siia midagi kribada, ... et siis toimus 10.augustil jällegi üks väike kogunemine, tore oli näha ja ka tutvuda :) kahju, et noori nii vähe osavõtmas oli... oleks tore olnud tutvuda ka nendega, keda 15 aastat näinud pole ning meenuvad vaid väikeste poiste või tüdrukutena... nii võib juhtudagi, et suhtled inimestega, aga ei teagi, et sugulased :)

Kirjad Juliale

2010-08-10T02:42:00.000-07:00

Veidi aega tagasi sai külastatud Solarise kino ning vaadatud südamlikku filmi "Kirjad Juliale".

Peatne ajakirjanik Sophie Marcus (Amanda Seyfried) ja tulevane restoraniomanik Victor (Gael García Bernal) lendavad New Yorgist Itaaliasse puhkust veetma, peaks see nende nende suhtesse vajalikku romantikat süstima. Nende sihtpunkt on Verona linn, „Romeo ja Julia“ loost tuntud õnnetu saatusega armastaja Julia Capuletti kodu.

Victori huvi on leida tulevasele restoranile varustajaid, mitte Sophie’ga kudrutada, ning viimane leiab romantikat sootuks tavatust kohast: ta liitub grupi vabatahtlikega, kes vastavad kõikjalt maailmast Veronasse saabuvatele kirjadele, kus küsitakse Julialt armunõu. Üks Sophie kätte sattunud kirju pärineb aastast 1957 ning kelleltki Claire Smithilt, (Vanesse Redgrave) inglannalt, kes armus nooruses itaallasesse, ent lasi õnnevõimaluse käest.

Sophie üllatuseks saab Claire tema kirjast innustust ja ehkki olles nüüd juba vanaema, otsustab ta sõita Veronasse ning pojapoeg Charliega abil (Christopher Egan) ammukadunud armastuse üles otsida. Victor tegeleb ülepeakaela restoraniga ning Sophie, Charlie ja Claire alustavad otsirännakut läbi kauni Itaalia. Armastus lööb õilmitsema õige iseäralikul viisil ja peagi tuleb Sophie’l järgida sedasama nõuannet, mille ta kirjutas Claire’ile. Kas tal jätkub julgust armastus kinni püüda või jääb ta Claire’i kombel eluaeg käimata radu kahetsema?

Armas ja südamlik film armastusest ja otsustest ning usust, et kunagi ei ole liiga hilja ... st võimalustest... ning armastusest, mis ei kao ka pärast pikki lahusoldud aastaid...
Samas pani see ka mõtlema sellele, et elus on oluline veeta aega koos kallitega ... ja tihti ei ole asjad nii läbipaistvad kui esialgu tunduvad ...

Puhkus 2010 suvi

2010-08-09T10:54:00.000-07:00

Tallinna Loomaaed

4järve

Karujärv Saaremaal

Pädaste mõisahoov

Pädaste mõisa lähedal

Mändjala rannas pirniga

Sääre tipp Saaremaal
(Sääre tipus oli kalarestoran, päevapraad ahvenafilee oli külmutatust üles sulatatud ja imepisike portsjon, sama võin öelda ka lesta prae kohta, kus praad sisaldas kahte üliõhukest lesta ja paari kaboikartulit ning maitseained olid täitsa ununenud, hind 110 eek tundus olevat vaid vaate eest)

Kaali kraater Saaremaal

Prangli...

2010-07-29T03:56:00.000-07:00

Eelmine nädalavahetus sai käidud Pranglil pulmas. Pulm toimus Prangli rannas, altari asemel suur ohvrikivi ja selline armas üritus oli. Pidu ise toimus veidi aja poolt räsitud rahvamajas, kuid muidu oli väga wahwa. Mängud, pillid, tants ja trall. Kuigi plaan oli laupäeval tagasi jõuda, kuid pulm kujunes kolmepäevaseks just merejumala tõttu, nimelt oli laupäeval selline torm, et ükski paat ei suutnud rannast välja sõita ...
Pühapäeval õnnestus siiski paadile saada, Paadi nimi Püüton 2, kuid kui rannast väljusime loksutas ikka pääääääris kõvasti... Ja miskipärast ei usaldatud meile ka päästeveste, või neid lihtsalt polnudki varustuses... aga õnneks jõudsime ilusti kaldale... mis oli suur kergendus :)

Pärnu...

2010-07-29T03:52:00.000-07:00

Rand, soe meri, rõõmsad inimesed, hea raamat, päike... uh väga mõnus oli :). Külastatud sai ka Pärnu ööklubi Sugar, selline mõnus chill koht, eriti mõnus oli see, et sai õues istuda ja värsket suve nautida :) Samas tegin ka öise turisti tuuri ning tutvusin Pärnu vaatamisväärsustega ;) Vallikäär on ikka tundmatuseni muutunud ;) ja seda positiivses mõttes ;).

Maailm ja mina...

2010-07-17T13:48:00.001-07:00

Mulle meeldib naer
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see
mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor...

... kuid samas tunnen vahel, et olen eksinud ...

Suvi 2010

2010-07-13T02:29:00.000-07:00

Päike, päike, päike, kraade 31 :) ... päeva unistus, rand, külm õlu, hea raamat ja päike ...

Eile õhtul sai käidud ujumas Rohuneeme rannas - vesi oli peaaegu soe, aga vetikane ja sogane ... :( järgmine kord prooviks vett kuskil mujal :)

Midagi nagu kripeldaks, tahaks midagi, aga ise ka ei tea, mida tahan ... selline püsimatu ja rahutu tunne on, loodame, et järgmisel nädalal algav puhkus muudab enesetunde kindlamaks ...

Nädalavahetus...

2010-07-11T23:29:00.000-07:00

... oli väga tegude ja sündmuste rohke :) Laupäeval toimus Kalitsa külas Uustalu "mõisas" Pauline ja Karel Kallasmaa järeltulijate kokkutulek. Kokku käis läbi ~45 inimest. Tore oli näha kõiki, enamik sugulastega kohtusin lausa esmakordselt. Ülitore!

Uustalu mõisa põllud on kõik välja renditud ning hea retnik on pannud sinna kasvama rapsi. Nii kaugele kui silmapiir ulatus oli kõik päikseliselt kollane, mega vaatepilt :)

Rullitamas...

2010-07-06T00:16:00.000-07:00

Eile sai jälle rullitamas käidud. Kui seni olime sõitnud trajektooril Stroomi to Kakumäe to Stroomi, siis sealne tee suhteliselt hea va laudadest sild, mille lauad on ülespoole uppi paindunud ning rulluisutajale lausa eluohtlikud... arusaamatu, see silla laudis? Eilsel trajektooril Mustamäe to Kristiine, saime kogemuse Tallinna kõnniteede kuumaastikust, kohutav olukord, tekkis soov meie "kallile" Ninasarvikule rullid jalga suruda ja sundida teda seda kohutavad augurida läbima, see on eluohtlik ja täiesti mittevajalik :( Õnneks jäime ellu ning edasine Nõmme tee oli nagu luksus ...

AEG

2010-06-29T03:31:00.000-07:00

Elu meis ja meie ümber muutub ajas. Iga sekundiga. Iga millisekundiga. Mõnda neist mahub rohkem muutust, mõnda vähem. Kuid see on seal alati olemas.
Elu muutub ruumis. Nii kõige kõrgema arhitekti poolt loodus, kui ka kõige pisimates. Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, nagu elus ikka. Vahel ka märkamatult, vahel unustamatu skandaaliga...

Tule saarele sa, tule saarele saa...

2010-06-28T23:31:00.000-07:00

Juunis toimusid Vormsi saarel "Moskva Olümpiamängud 1980"...

Video antud üritusest: http://www.youtube.com/watch?v=7afcVgBFEWk&feature=channel

Toimumiskoht: http://www.suveresidents.ee/

MARLEY JA MINA

2010-06-28T22:52:00.000-07:00

Lugu noorest abielupaarist, kes alustab ühist kooselu, ning suurest, arulagedast, parandamatust, aga ka vastupandamatust labradorist, kes muutis kogu nende elu – neid ja nende lapsi, muutis perekonda, kelleks nad said. See pole vaid ühe koera ega koeraga pere lugu, vaid liigutav ja humoorikas lugu inimestest ja loomast, kellel on ühine elutee, tõusude ja languste, naeru ja pisarate, rõõmude ja südamevaluga.

Selle raamatu lugemine venis jõudsalt :) ... põhjus ei olnud mitte selles, et oleks igav ja aeglaselt loetav raamat, vaid pigem vist selles, et ajaperiood selline, kus peale tööd lihtsalt ei suuda lugeda ning uni ja voodi on paremad kaaslased kui raamat. Aga läbi ta sai...
Raamat oli huvitav lugeda, iga rida oli nagu koopia minu elust, kui Lucky võtsime... labrador on ikka labrador... :) ja Marley on oma loomuselt väga Lucky´lik, kuigi jah äikese tormi Lucky absoluutselt ei karda... Samas, mida lõpu poole raamat läks, seda kurvemaks muutus minu meel, see kuidas kirjeldati Marley vanadust ja raskusi, siis oli silm lugedes ikka koguaeg märg ... ja aina märjemaks läks ... kardan juba ette Lucky vanadust... samas, eks see ole elu paratamatus ja koerad lihtsalt elavad vähem kui inimesed...
Paralleele minu elust oli raamatus ikka palju ja kõige rohkem jäi meelde see, et see koer suudab end 101%-liselt pereliikmeks sulandada... nii nagu Lucky´gi, kui temast eemal olla, siis pidevalt mõtlen sellele, et kuidas tal läheb ja kuidas ta ilma minuta hakkama saab :)

Ma olen näinud ka filmi, mis selle raamatu põhjal tehtud, kuid raamat oli oluliselt parem ja sisukam, film oli vaid kerge ülelend ühe koera loost, seda lähedust ja kiindumust ei tulnud sealt väga välja ...

Stockholm :)

2010-06-28T01:36:00.000-07:00

Emale kaarti saatmas :)

The Last Song

2010-05-10T22:54:00.000-07:00

VIIMANE LAUL on menukirjanik Nicholas Sparksi (“The Notebook”) romaani alusel valminud romantiline drama, mille peaosas Miley Cyrus.

Ühes väikeses rannikulinnas saab võõrandunud isa (Greg Kinnear) võimaluse veeta suvi koos oma mässulise teismelise tütrega (Miley Cyrus), kes oleks pigem New Yorgis sõprade seltsis. Ta püüab leida sidet läbi ainsa asja, mis neil ühist on – muusika. See on lugu perekonnast, sõprusest, saladustest ja lunastusest, koos esimese armastuse ja veel ühe võimalusega.

“Viimane laul” on romantiline drama, mille aluseks menukirjanik Nicholas Sparksi uusim teos. Osades Miley Cyrus (“Hannah Montana”), Greg Kinnear (“Enam paremaks minna ei saa”), Liam Hemsworth (“Naabrid”), Bobby Coleman (“Pereisa”), Kelly Preston (“Mida tüdruk tahab”) jt. Filmi lavastas Julie Anne Robinson (“Grey anatoomia”).

Väga hea film, veidi kurva, kuid samas väga õnneliku lõpuga :)

"Shadows in the Sun"

2010-05-10T22:38:00.000-07:00

Megaarmas film: armastus, lootus, hirm ja kartus läbikukkumise ees. Itaalia, tekitas soovi jälle külastada seda wõrratut ja kaunist maad.

KITE RUNNER

2010-05-02T08:15:00.000-07:00

Khaled Hosseini

Filmiõhtu sõpradega :)

Lohejooksja on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.

Liigutav film, mis pani mõistma, kui hästi on tegelikult meil läinud, meil oma riik, iseseisvus, inimlikud õigused ja võimalus elada ilma allasurutuse ja hirmuta. Olukorra esitlus oli liigutav, sõda on julm ja inimesed sõja ajal on veelgi jõhkramad. Lähitulevikus tahaks kindlasti lugeda läbi ka raamatu, mille põhjal film on tehtud.

Kevad :)

2010-04-25T12:23:00.000-07:00

Kõige tähtsam küsimus

2010-04-11T07:08:00.000-07:00

Peep Vain

Tänapäeval on lihtne iseennast kaotada ning oma kõige tähtsamaid soove kõiksugu kiireloomulistele nõudmistele ohvriks tuua. Tagajärjeks on tasakaalutu elu ning järjest süvenev rahulolematus. Peep Vain tutvustab oma raamatus lihtsat ning lineaarset protsessi oma tegelike tahtmiste üles leidmiseks ning ellu viimiseks. "Kõige tähtsam küsimus" näitab, kuidas leida endast julget mõtlemist ja pealehakkamist ning teha ära asju, mis kõige enam rõõmu ja rahuldust pakuvad. See on raamat, mis aitab Sul ennast paremini tundma õppida.

Puhkuse ajal lugesin, raamat läks lennukalt, kuid eriti miskit meelde ei jäänud :) ju siis oli kõik niigi selge :)

Dubai

2010-04-11T06:53:00.000-07:00

(Dubai märts 201o)

27. märts (pühapäev) Lend Abu Dhabisse Ethiadiga väga mõnus. Abu Dhabi lennujaamast Ethiadi bussid Dubaisse ja Ethiadiga lennanud reisijatele täiesti tasuta, tuli esitada vaid pardakaardi lipik. Ligikaudu 1 tund toimus sõit väga korralikul teel. Buss viis Ethiadi peakontori juurde Dubais ja sealt takso meie hotellini Ibis Hotel (Wordl Trade Centeri juures) 10,5 Dh ehk 35 eek. Ibis hotell euroopalik ja lihtne, saime varakult check-in-i ära teha ja siis linna peale, kus veetsime terve päeva. Metroo ei ole päris valmis, kuid toimib, osades peatustes veel ei peatu lihtsalt. Kahe tsooni pilet 4,50 Dh ehk 15 eek. Sõime McDonaldsis 2 einet hind 40 Dh, keskmine suurus seal meie kõige suuremast suurusest palju suurem :) Käisime turul ja kullaturul. Kullaturul oli väga palju kulda ja hinnad kõrged, sest nii väikseid kette, kui meil müüakse, seal lihtsalt ei olnud :) Vanalinn väga ilus. Igal pool demonstreeritakse araabia kultuuri, ajalugu ja kombeid ning seda kõike tasuta. Käisime maja muuseumis, kooli muuseumis – super kogemus. Araabia inimesed väga sõbralikud. Võib-olla veidi häirivad vaid India poisid tänaval, kes tahavad sulle müüa copy handbäge ja watches. Aga araablased on SUPER! Tagasi tulime üle jõe puu paadiga. Hind 1 Dh ehk 3,2 eek. Kaameliga sain ka sõita 20 Dh eest, mis oli väga erakordne kogemus, kaameli taltsutaja muudkui laulis araabia keeles ja väga lõbus oli :). Dubais olles tundsin end väga rahulikult, keegi ei luninud jootraha ja kõik olid ausad ning sõbralikud. Inglise keelega sai ka väga hästi hakkama. Õhtul jalutasime Dubai Shoping Mall-i, mis algul tundus lähedal, kuid lõpuks oli väga kaugel, vähemalt jala minnes. See asus kõige kõrgema hoone kõrval. Tagasi tulime taksoga, hind alla 20 Rs, täpselt ei mäleta.

28. märts (pühapäev) magasime kaua ja siirdusime Dubai Outlet Mall-i, mis asus linnast väljas, taksoga 30 min sõitu, hind 45 Dh. Uskumatud hinnad ja väga lahe keskus. Shoppasin nii kuis jaksasin :)

29. märts (esmaspäev) käisime kaubanduskeskustes. Kahe esimesega läksime alt, need olid väga väikesed. Tegime ära oma check-in-i Ethiadi peakontoris ja andsime ära kohvrid ning siirdusime ostukeskusesse, kus oli suusamägi sees. Väga lahe keskus :) Pärast sealt taksoga jällegi tagasi Ethiadi peakontorisse, kust buss viis meid Abu Dhabi lennujaama, kust meie lend 2:15 öösel väljus. Münhenisse saabusime hommikul ning siis kupatati meid kinnisest tsoonist välja ning meil tuli 8 h aega veeta avatud tsoonis. Poode oli vähe ja megakallid asjad olid, seega otsustasin veeta aja pingil magades :) Münheni linna peale ei saanud minna, sest mul olid rihmikud ja vaid dressipluus seljas ja seal oli sooja kuskil 10 kraadi vaid :) Viimane lend oli Estonian Air-iga. Check-in-i sai teha alles 1,5 h enne lennu väljumist, siis saime ka kinnisele alale, kus samuti ei olnud mitte midagi teha, mõned poed olid, aga megakallid jällegi. Ostsin tavalise mineraalvee, mis maksis 3,2 eurot. Estonian Air võttis meid vastu albiino lennukiga, st mingi valge lennuk, millele hiljem selgus oli kõhu alla küljele kirjutatud ka ESTONIAN AIR. Enamik reisijaid olid hämmingus, et mis lennuk see selline on. Ka seest oli see suhteliselt vana ja logu, aga Tallinnasse lendas ilusti välja :)
Tallinnas võttis meid vastu 6 kraadi sooja, mis võrreldes Dubai 35 kraadiga oli nagu põhjanaba. :) Esimese mõttena igatsesin juba Dubaisse tagasi. See on maa, kuhu kindlasti läheks tagasi!

Sri Lanka

2010-04-11T06:30:00.000-07:00

(märts 2010)

14. märts (pühapäev) kell 5 varahommikul – saabumine Sri Lankale. Karnal ootas minu nimesildiga Colombo lennujaamas. Valuutavahetuse lennujaamas Ceilon Bank taheti kohe tõmmata 1500 Rs-ga ehk 150 eek-ga. Sõit väikse mikrobussiga Koggala Beach hotelli 5 tundi, tee normaalne, aga liiklus tihe ja keeruline. Bussid kohalikega rallivad mööda vastassuunas, suurema õigus :). Galle linnas tegime peatuse ja käisime kohalikus toidupoes Food City puuvilju ostmas. Esimese päeva veetsime rahulikult rannas päikse käes praadides :). Ookeani lained väga suured, nagu surfarite unistused. Vesi helesinine ja rand väga puhas. Hotell lihtne ja väga normaalne. Hotelli leidsin trip.ee kaudu, kus seal käinud eestlased olid soovitanud http://www.koggalabeachhotel.com/. Hommiku ja õhtusöök olid hinnas (~450 eek öö). Teenindajad olid väga sõbralikud ja abivalmis. Tuba hubane ja puhas. Ookeanini hotellitoast alla 100 meetri. Pimedaks läheb kella kuue ajal õhtul. Õhtul müristas kõvasti, sadas vihma ja lõi välku.

15.märts (esmaspäev) hommikul säras taevas. Hommikusöök ja siis kohustuslik postkaardi saatmine ning siirdusime randa, seekord varju :) Rannas Beach Boyd, kes kauplevad erinevate asjadega. Esimese ostuna ostsin 30 Rs ehk 3 eek-i eest käepaela. Müüja oli eriline mees.

16. märts (teisipäev) ookeani lained väga väimsad. Karnal laenas meile oma snorgeldamisvarustuse,kuid selliste lainetega ei saa snorgeldada. Siirdusime lähedal asuvasse (10km) Galle linna, sõiduvahendiks TUK-TUK. Külastasime Galle kindlust ja kirikut. Sõit Koggalast Gallesse ja tagasi 1000 Rs ehk 100 eek. Tagasi teel külastasime kilpkonna farmi (300 Rs ehk 300 eek pilet) ja Koggala Village Spice Garden-i. Soetasime päikse põletuse vastu aloe geeli ja kreemi sääskede hammustuste vastu. Pärast reisi jälle randa. Õhtul jalutasime rannas mitu tundi. Väga ilus rand :)

17. märts (kolmapäev) – ranna päev :) Eriline mees müüs jälle oma käepaelu , sakslased häbematud käskisid tal minna suurte lainetega ujuma ja filmisid teda, uskumatu õelus. Mees ei andnud endale aru ja tegi nii nagu turist käskis, võttis riidest lahti ning komberdas lainetesse ja püüdis ujuda. Siis käskis sama teha ka üks nii umbes 50-aastane saksa "daam" ning noormees läks jälle komberdades lainetesse. Proua muudkui filmis seda – ma ei saa aru miks, vaatab seda kodus seebikate vahele või??? Aga paelu ei ostnud keegi :( Proua tõi poisile vähemalt juua. Ma ei mõista, miks? Lihtsalt ei mõista ja häbi on, et inimesed Euroopas nii õelad on?! Hotelli teenindajad alati naeratasid, kui pilgud kohtusid, tundus oluliselt siiram naeratus olevat kui Tais.
18. märts (neljapäev). Selg punane, eilne päike vist läks veidi liiale. Seega tuli sel päeval varjus püsida. Jalutukäik rannas ~6km või rohkem. Tagasi tulles selg ja jalad kanged :) Õhtu söögi ajal hakkas kurk valutama ning öösel vist tuli väike palavik, paratsetamol ja hommikul oli juba parem. Öösel vist sadas kõvasti vihma.

19. märts (reede) Pilvine päiksevõtt, päike oli pilve taga. Ostsin rannamüüjalt kaks ranna seelikut 1tk 400 Rs. Erilise noormehe käest ostsin 50 Rs eest veel kaks käepaela. Nii kui hotelli uksest välja saime, jooksis meile tuttav juht juba meieni, et oma teenust pakkuda. Poes käik TUK-TUK-iga 200 Rs ~800m. Õhtusöök Sri Lanka Night. Igal õhtul enam vähem sama buffee, kuid mingi eripäraga a´la Itaalia, Hiina jne. Kurgu valu on veidi järgi andnud.

20. märts (laupäev) Päev vedelemist ookeani ääres, enamiku aja siiski varjus, sest päike ikka väga kuum :) Beach Boy käis näitamas pärdikut ja madu. Pärdik oli megaarmas ja sõnakuulelik. Foto temaga algul 1000 Rs, kauplesin 500 Rs peale. Ma loodan, et peremees osta selle eest ka pärdikule banaani. Pärdik ronis sülle ja kui peremees ütles "foto", siis ronis mulle kohe kukile. Süles otsis oma pisikeste sõrmedega minu nahalt kirpe :) Tema pisikesed sõrmed lasid muukui mööda mu nahka. Õhtul oli barbeque õhtu, lauad tassiti õue ookeani äärde ja õhtusöök pidi toimuma õues. Niisama äkki tuli hoovihm ja kõik lauad said märjaks ning kogu õhtusöök kolis kirbinal-krabinal tuppa. Grill-liha oli megahea.

21. märts (pühapäev) – viimane päev Koggala Beach hotellis. Mõnulesime varjus päikse vannis. Täna nägin jälle oma lemmikut pärdikut, pakkusin talle oma lõunasöögi - banaani – mõnualt mugis selle minu süles endale põske. Väga hoolikalt, et midagi raisku ei läheks. Päev oli kuiv, kuid õhtul kella 8 ajal hakkas sadam. Kella kuue ajal õhtul oli kilpkonna poegade merre laskmine. Kausi sees olid paljud pisikesi kilpkonnasid, kes viidi randa, kust nad hakkasid ookeani suunas liikuma. Käisime jäätise jahil veidi eemal putkas. Kõige rohkem hakkan puudust tundma pärdikust ja päiksest. Koristajale andsime tippi 280 Rs. Kohe oli tuba lõunaks puhas, muidu jäi meie toa koristus alati pärastlõunaks. :) Sri Lankal on pidevalt elektrikatkestused st 3-5 minutiks läheb elekter lihtsalt ära.

22. märts (esmaspäev) – äratus 5:15, Karnal võttis meid peale kell 6 hommikul. Hotell pakkis hommikusöögi kaasa. Kalaturg – hommikune palju tuunakalu ja haisid. Koerad sõid ülejääke. Buddha tempel pärast Matara linna, templi kõrval oli põrgu, hoone, kus olid seintele joonistatud patud ja karistus. Kella 12st saabusime hotelli, mis oli midagi muud, kui algul kokku leppisime. Aga muidu normaalne. Hotel Chandrika (Pvt) Ltd Tissamaharama. Edasi kella ühe ajal alustasime oma retke Yala National Parki. Autojuht sõitis lahtise jeebiga Rand Rover, millel oli vanust 40 aastat. Läbisime pika maa, Yala National Parki pilet: 2 turisti, autojuht, 2 kohalikku ja jälje ajaja hind kokku 5300 Rs. Nägime linde, pühveid, sigu, ahve, krokodille, kitsi, karusid, leopardi. Leopard pidas jahti pühvli pojale, õnneks pääses pisike tema hammaste vahelt. Ema pühvel ründas ründavat leopardi, et kaitsta oma poega. Tagasi teel läks auto katki ning parandasime seda. Hiljem võidusõit teise jeebiga, päris kõhe, kiirus suur ja pime. Autojuhile raha 4000 Rs ja jäljeajaja 300 Rs. Käisime ka kohalikku jooki Araki ostmas. 19:30 jõudsime hotelli rampväsinuna.

23. märts (teisipäev) – hommikusöök ja siis jälle teele. Sõitsime Ellasse, teepeal kosk ja siis pikk sõit mööda S-kujulist mägist teed Nurwara Eliya. Nuwara Eliyas tegime peatuse. Mäe tipp 1868 meetrit ja siis sõit edasi. Teetehases ekskursioon ja siis shoping ja sõit mäest alla S-kujulist teed mööda. Vaated super, aga ee karusell ajas minul südame tõsiselt pahaks. Lõpuks jõudsime Kandy´sse. Kus kell 17:30 algas 30 minutiline Kandy Cultural Centralis Kandy Dance sõu, pilet 500 Rs inimene. Pärast etendust jalutuskäik Kandy järve kaldal, järv inimese poolt tehtud. Linn suhteliselt must ja palju rahvast, pea kohal lendasid nahkhiired. Hotell oli normaalne – Senani Hotel Rajapihilla Maw Atha http://www.senanihotels.com/ . Akna taga puu otsas olid pärdikud. Õhutsöök peaaegu sama, mis eelmine päev, lisaks oli salat (+supp+kana+jäätis/puuviljad). Lauda teenindus, et saada jootraha.

24. märts (kolmapäev) Hommikul Kandy templi külastus, pilet 1000 Rs nägu. Tempel suur ja võimas ning rahvast väga palju. Lootusõied sai osta ukse pealt, tuli panna laudadele ja soovida midagi :), seda ma ka tegin. Teisel korrusel Buddha hammas kullast kuju sees. Uksed avaneisd iga päev 5 minutiks, kuid hammast ennast näidati vaid üks kord aastas. Uks on ikka võimas asi, inimesed olid pikkas järjekorras. Jalutasime veel templis ringi, igal pool olid annetuskastid. Tempel vaadatud siirdusime kalliskivi muuseumi. Näidati filmi (8 minutit), kui keeruline on kalliskivide otsimine ja kaevandamine. Siis ekskursioon ja räägiti erinevatest kividest ning siis edasi müügisaali, kus olid hõbe ja kullast ehted ning kalliskivid. Sinine topaas jäi silma, aga me ei kavatsenud osta, kuid 2h pärast lahkusime siiski kividega. Aga see päev polnud veel läbi. Edasi liikusime Old Village Spice & Herbal Gardeni, kus tehti tiir aias, tutvustati erinevaid vürtse ja taimi ning pakuti teed. Kui kõik näidatud, siirdusime testimisse, kus hakati tutvustama erinevaid ravimeid. Samal ajal kaks õpipoissi tegid meile massaaži. Pärast seda jälle ostusaali ja hakati soovitama. Mulle meenus, et läheme läbi Dubai ja peame kõik kaasa tassima ja hinnad ei olnud ka just kõige odavamad. Edasi siirdusime hotelli Thailanka Hotel Resorts – A Garden of Pleasures. A haven of place. Hotellist 200 meetrit eemal pidime autost välja tulema ja istuma naljakasse aparaati: jalgratas – 2 inimese sadul ja meid sõidutati hotellini. Saabudes saime jälle kohalikku kokteili ja siis tuppa – väga uhke hotell oli. Tuba oli suur ja luksuslik, isegi mullivann oli. http://www.thilankaresorts.com/ Dambulla.

25. märts (neljapäev) Hommikul sõit Sigirilia kivi juurde. Kivi ilus, aga palju ronimist, aed ümber ka väga ilus. Lõppu ronisime ilma Karnalita. Üleval olid isehakanud giidid, kes pärast küsisid 1000 Rs. Üldselt on jäänud selline mulje, et Sri Lanka rahvas on sõbralik ja abivalmis ja iga liigutuse eest küsitakse raha ning lisaks veel tippi, ja 1 dollar on vähe tipiks, 5 piisab. Giidile andsime siiski 150 Rs vaid. Edasi läksime kivi templi juurde, sisse ei läinud. Sealt edasi sõitsime elevantide orbudekodusse, mida olin ettekujutanud hoopis teisiti. Elevandid olid nagu vangis ja talitajad neid konksuga torkimas. Vaateplatvorm söögikohad ning elevandid nagu mingil platsil, mitte vabas looduses. Pilet 2000 Rs ehk 200 eek. Foto elevandiga 600 Rs. Siis sõit Negombo poole, tee peal jõime veel wild coconut´i mahla. Huvitav, aga ei maitsenud :) Õhtuks jõudsime Negombosse. Hotell tavaline, vaatega ookeani. Päev oli olnud jälle väsitav. Viisime asjad hotelli Negombos Gold Sands Hotel ja siis läksime Karnaliga raha asju arutama ja siis läks asi veidi hapuks. Olime Karnalile maksnud 500 dollarit ning võlgu veel 195 dollarit. Maksime 200 dollarit ja 50 eurot. Tuli välja, et homme ta ei saa meiega olla ja peab minema lapsega piknikule. Et on arusaamatus ja ta oli minust valesti aru saanud, kuigi minu kirjas oli, et lahkume 27. märtsil kell 4:30 am. Tema oli aga aru saanud, et me lahkume 26. märts 4:30 pm. Minu kirjas oli ka see, et 27. märts soovime olla Colombo linnas ja rannas ja et see oleks olnud meie viies päev temaga. Nii tuli meil võtta veel üks öö samas hotellis. Karnal maksis selle eest 4500 kohalikku, meie talle 50 eurot ehk 7500 Rs, st et tipp oleks olnud 3000 Rs. Ja siis ta küsis, palju ta sellest peab vennale auto juhtimise eest andma. Tekkis piinlik moment, andsime lisaks oma viimased 20 dollarit ja 1000 Rs nii öelda tipiks. Karnali 4 päeva teenust läks maksma 700 dollarit + 20 dollarit + 1000 Rs + 3000 Rs = 76 000 Rs ehk 7600 eek. Mitte just odav lõbu, hind sisaldas ka 4 ööd hotellides.

Üldiselt on see maa jätnud mulle tipi maitse. Iga asja eest tippi ja mitte vähe vaid ikka korralikult, kui liiga vähe annad, siis saadakse pahaseks.

26. märts (reede) Negombo hotellis. Hotell lihtne ja normaalne, bassein ja rand kohe hotelli juures. Vedelesime terve päeva rannas, jällegi varjus. Kurgus oli ikka veel veidi kibe maitse sellest eilsest raha jagamisest. Dubai viisaga oli ka jama, sest pidime selle välja printima, 1 lk 100 Rs ja kui meili lahti tegin, siis näitas 16 lk ja kuidagi laiali jaotatuna st asjad ei olnud nii kuis peab. Lisaks tuli maksta 250 Rs tunni interneti eest. Õnneks sai meie reisiagent selle parandatud ja saatis .pdf-ina ning pärast pikka jauramist printeri ja arvutiga, õnnestus see ka välja printida, ütleme nii, et tiiger on Sri Lanka saarest kauge kaarega mööda hüpanud, it-valdkond ikka väga algeline seal. Kui ütlesime, et meil vaja printida 16lk, siis ühe lehe hind langes 50 Rs peale, hiljem selgus, et .pdf oli vaid 4lk. Seega saime soodsamalt, kui esialgu pakutud. Arve 250 Rs + 300 Rs = 550 Rs.
Sri Lanka jäi meelde kui 5 dollari maa, st kui alla selle tippi annad, siis vaadatakse sulle väga halvasti.

27. märts (laupäev) öösel sadas vihma ja lõi välku, kui hakkasime lennujaama poole siirduma. Lennujaam Negombost ~20km. Takso sinna 1500 Rs. Lennujaamas pikad ja venivad järjekorrad check-in-is. Hiljem läks libedamalt st passikontrollis. Julgestuskontroll toimus enne väravat st igal väraval oma julgestuskontroll. Selleks ajaks olin õnnelik, et Sri Lankalt ära saan :).
Sri Lanka sobiks vist vaid rannapuhkuseks st hotellis, kuid selleks ei pea nii palju lendama, võib ka mõne lähema sihtkoha võtta :), aga vähemalt sai see maa ka nähtud :)

Isiklik tantsija

2010-02-27T06:01:00.000-08:00

Stephen Leather

Tai 1996. Rotiaasta. Pete on noor reisikirjanik, kes seikleb mööda Bangkoki go-go baare ning leiab oma elu armastuse. Joy on tema unelmate tüdruk - noor, pimestavalt ilus ning üks Zombie baari kõrgemini tasustatud tantsijaid. Järgneb karusell seksist, uimastitest ja pettusest, enne kui Pete avastab, et tema isiklik tantsija ei olegi see, kellena esineb. Joy ei ole kaugeltki tema unelmate tüdruk, vaid temast saab hoopis Pete´i õudusunenägu.

Hea ülevaade Tai turismist - seksiturimist :) otsekohene ja ülevaatlik raamat. Pidev karusell usaldamatusest ja petmisest ning Tai firmamärgist "naeratus". Lugu armastusest, vihkamisest, kurbusest ja kättemaksust. Tai prostitutsiooni käsiraamat. Kindlasti oleks seda kasulik lugeda enne esimest Tai riigi külastust ... :)

Dubai... ja arvamused sellest kohast

2010-02-17T12:40:00.000-08:00

Araabia Ühendemiraadid

Araabia Ühendemiraadid loodi 1971. aastal, pärast inglise koloniaalvõimu lahkumist Araabia poolsaarelt. AÜE-sse kuulub seitse emiraati: Abu Dhabi, Dubai, Sharjah, Ajman, Umm al-Qaywayn, Ra’s al-Khaymah ja Al-Fuyairah. Pealinn asub Abu Dhabis, mille territoorium moodustab riigist 85%. Suurim turismikeskus ongi Dubai. Emiraadid on oma asjaajamises suhteliselt iseseisvad, liikumine nende vahel on vaba ja kuivõrd teised emiraadid peale Abu Dhabi ja Dubai on väga väikesed, siis tihti ei märkagi, mil olete ühest riigist teise jõudnud.

Googeldasin:

* Eesti kodanikud vajavad AÜE-sse sisenemiseks viisat, mille vormistab passikoopia alusel kas hotell või reisikorraldaja (paketireisi puhul). Vormistamise aeg 2-5 tööpäeva, hind sõltuvalt kiirusest 352-704 krooni, millele lisandub hotelli teenustasu kuni 250 krooni. Viisa saamine on keerulisem alla 30-aastastel vallalistel naistel.

* Rahaühikuks on Dubais AÜE dirham. 1 AED = 3,52 EEK.

* Kahekohaline tuba nelja-või viietärnihotellis maksab alates 1500 kroonist, sooduspakkumiste korral tuhande ringis. Kõige odavam periood Dubai külastamiseks on suvi, mil seal on kuni 45 kraadi sooja. Eurooplasele meeldivaim (jahedaim) aeg on detsembris-jaanuaris.

* Dubai ise oli erakordselt puhas ning rikkalik. Kui ma esialgu olin endale loonud eelarvamuse Dubaist kui tüüpilisest Aasia riigist, siis mu arvamus muutus kiiresti. Kaunid ja moodsad ehitised, palju istutatud rohtlaid (palmid, lilled), suured kaubanduskesused jms. Kõike ei olegi võimalik kirja panna, sest see jutt veniks liiga pikaks :)Kui aga soovitustest rääkida, siis kindlasti tasuks käia kõrbe safaril ning külastada veeparki (nime ei mäleta). Väga mõnus on õhtul linnavahel jalutada sest seal keeb elu tegelikult just õhtul pimedas!Igal juhul oli kogu see reis kustumatu mälestus ning ma läheksin sinna tagasi IGA KELL :)

* Pärast Dubais šoppamist on meeldiv mõnepäevane puhkus mõnes teises emiraadis. Vähem kui tunnise sõidu kaugusel asuvad Ajman ja Sharjah pakuvad kõrgtasemel rannakuurorte (Radisson SAS, Kempinski jt).

* Kel aega veidi rohkem, võiks sõita AÜE idarannikule, India ookeani kaldal asuvasse Al- Fuyairah'sse, kus hiljuti avati Le Meridieni keti luksuslik Al Aqah Beach Resort. Sealt omakorda on vaid mõnikümmend kilomeetrit Omaani põhjapoolsesse enklaavi, Musandami poolsaarele. Ja India ookean ise on juba omaette vaatamisväärsus.

* Hinnad on siis kõigis kaubanduskeskustes ja turgudel 50-70% odavamad kui tavaliselt. Kindlasti tasub minna kõrbesafarile (kui kannatad ja süda pahaks ei lähe) ja linnatuuril võiks ka käia, seal saab enam-vähem pildi ette, kus ja mis. Kullaturg oli vägev ning unustamatu mulje jättis ka 7-korruseline kasukakaubamaja, kui on huvi karusnahka osta (poole odavam, kui nt Eestis). Kaubanduskeskustest soovitaks muidu Burjumani, sealt leiab enam-vähem kõik tuntud brändid. Dubais pead arvestama, et vahemaad on päris pikad ja see koht pole üldjuhul jalgsi kõndimiseks. Ise olen eelistanud sellepärast kesklinna hotelli, kuna sealt on võimalik ka jalgsi liikuda väga paljudesse kohtadesse ja vajadusel viivad mere äärde tasuta bussid. Kui võtad mereäärse hotelli, siis pead palju taksoga liikuma. Taksod olid küll odavad, aga viimastel aastatel armastavad taksojuhid petta ja tiirutavad ringi, et arve suurem tiksuks. Põhiliselt asuvadki hotellid kas kesklinnas, mere ääres või siis Deiras. Viimane on minu hinnangul pisut lärmakam piirkond, kuna seal on palju turge (k.a. kullaturg) ja ka töölised elavad valdavalt sealkandis ning on räpakam. Deira poolele saab muidu kesklinnast päris kiiresti üle kanali abraga (maksab pool dirhamit ainult). Arhitektuur on vägev ja pidevalt ehitatakse seal midagi (mis võib ka häirida). Mõnes linnaosas satud justkui "Matrixi" filmi, jätab sellise tehisliku mulje. Mulle Dubais igal juhul meeldis ja läheks tagasi küll veel.

Dubai: to buy or not to buy

AÜE

Dubai

Üks paik nimega Sri Lanka

2010-02-17T11:29:00.001-08:00

Minu esialgne plaan on minna Colombost lõunasse Galle piirkonda Koggala randa, mis asub 135 km Colombost lõunas. Lubatud on parimad rannad ja ilus loodus. Puhata seal üle nädala ja siis rännata Kandy piirkonda ja nautida veidi loodust ja teeistandusi ning siis juba tagasi Colombosse lennukile.

Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Sri Lanka pealinn on Colombo.

Sri Lanka tuleb sõnast "Sinhaladipa" - Singalite saar, tõlgitud on ka teda, kui auväärne maa või auväärne koht. Tuntud on saar ka nimede Tseilon ja antiikajal Tabrobane nime all. Saare pindala on 65 tuh ruutkilomeetrit, seega poole suurem, kui Eesti. Elanikke on üle 19 milj, kellest suurem osa elab saare edela osas. Põhirahvus on singalid (75%), põlistamileid on 13%, sisserännanud tamileid 5% rahvastikust. Ametlikeks riigikeelteks on singali ja tamili keel. Tänu tasuta kooliharidusele on ligemale 90% rahvastikust kirjaoskajad. Kõrgeim mäetipp on Piduru Talagala.(2524 m). Pikim jõgi on Mahaveli 335 km. Põlisrahvus on kunagi küttimisest ja korilusest toitunud veddad, aga neid on alles vaid mõne tuhande ringis.
Mussooniperiood on lõuna- ja läänerannikul maist septembrini, idarannikul kestab mussoon detsembrist veebruarini. Sel perioodil sajab ohtralt vihma ja rannikul esineb tugevaid torme. Päevane keskmine temperatuur on aasta ringi 30 kraadi ümber. Keskmäestikus - Nuwara Eliyas jääb see 20 kraadi ligi. Parim aeg külastamiseks on jaan-märts.
Ajavahe Eestiga 4-5 tundi.

Googeldades olen teada saanud:

* Inimeste vaesus, eriti tamili sõjapõgenike oma, kes elavad humanitaarabi korras saadud presendiga kaetud osmikes, on vägagi ängistav. Lisaks keskkonna saaste probleemid, tänavatel õhu- ja mürareostus, reostunud jõed ja kalurikülades prügised rannad, džungli hääbumine (vihmametsadest on järel vaid üks Sinharaja metsa ala Ratnapura lähistel), suurlinnade lähedal olevad surnud korallriffid - kõik see ühele turismimaale just kasuks ei tule. Igal juhul ei maksa turismifirmade poolt ette näidatud piltpostkaartidest vaimustusse sattuda, palmi taustal värvilist loojuvat päikest ookeani veeremas näha pole sugugi nii sagedane, kui eeldada võiks.

* Kombed ja tavad
Templites jalanõud ära ja lühikeste pükstega samuti sinna ei lasta. Samuti on soovitav templite külastamisel kanda õlga katvat särki. Täiesti "out" on Buddha poole seljaga olles tema taustal enda pildistamine. Nii mõnigi turist on saanud selle tõttu automaatse riigist välja saatmise. Toitu süüakse enamasti parema käega, segades riisi ja selle juurde käivad karriroad keskel järjest kokku. Käsi pestakse enne ja pärast sööki enamasti lauale asetatud kausis või on siis kraanikauss söögikoha kuskil servas. Eesrindlikemates kohtades tuuakse sulle ka lusikas ja kahvel. Ise sõin kätega paar korda, enamasti kandsin siiski lusikat kaasas (lihtsalt vahepeal tuleb tulisest toidust tingituna nina pühkida ja siis on väga ebamugav, kui käsi toidune on).
Sri Lanka inimestel (ka Indias) on üks hea komme millegi positiivse näitamiseks oma pead küljelt küljele kõigutada, mis näitab ka mingi asja heakskiitu või jaatust. See on samaväärne meie pea noogutamisega.
Mõned singali keelsed sõnad siiski:ayubowan - tere tulemast karunakara - palunes-thu-ti - tänan

* Linnad
Ega neis viibida eriti mõnus ei ole. Rahvarohkus ja ohtralt sõidukite vingu ei ole just kõige meeldivam. Pärast mõnepäevast viibimist Colombos või Kandys lõi diislisaastast endale küll okas kurku. Suhteliselt ilus linn on Kandy oma tehisjärvega. Trincomalee on ainuke linn, kus on piisavalt õhku hingamiseks (tänu ookeanile mõlemal pool linna).
Positiivne on, et erinevalt Indiast, toimub linnades pidev prügikoristus, tõsi küll, kohati on räpasus siiski päris pealetükkiv, aga Indiaga võrreldes on lood tükk maad paremad. Colombo on suhteliselt igav linn, kus argipäeval liiklus on väga tihe ja mida tasub külastada vaid mõne muuseumi pärast.

* Raha ja päevakulud
Rahaühik on nagu Indiaski Ruupia. Kirjutamise hetkel oli 1 EUR = 121 Rs, ehk 8 Rs = 1 eek. Soovitan kaasa võtta sularaha või siis suurema summa puhul reisitshekke (teenustasu 100 Rs ehk 12 eek ümber). Suuremates linnades saab ka krediitkaardiga raha välja võtta pankadest, samuti on suuremates linnades võimalus ATM-dest Visa Electron kaardiga raha väljavõtuks.
Päevakulud jäävad 150-200 eek piiresse, kui liikuda põhiliselt ühistranspordiga, õlut osta alkoholipoest ja muuseumipiletid (tavataks 15 USD) välja jätta. Edasised hinnad on põhiliselt kohalikud, hotellipiirkondade tavahindadest pole mul suurt aimu.
Standardhind kõikidel suupistetel (snäkid, pähklid jne) ja enamusel puuviljadel on 10 Rs (tsipa üle eek) väikesest pakist või siis tükist. Puuvilja hind on üldjuhul antud tüki kaupa (mandariinid, mangod, banaanid).
Kraanist vett juua ei tohi, kuna mõnikord on sealt tulev vesi reostatud. 1.5 liitrise pudeli joogivee madalaim hind on 35 Rs, aga enamuses kohtades on see 40-45 Rs piires. Vee maitse on kah erinev, päris hea oli ühe rohelise triipudega sildiga vee maitse. Õlle hind poest ostes 0.625 l pudel kuskil 7 eek, valge inimese söögikohas 2-3 korda kallim.
Suveniiride ostmisel tasub eelnevalt ringi vaadata ja mitte esimese pakkumise peale kohe ostma asuda. Et elatustase on 6-8 korda meie omast madalam, siis tasub hind alati mõttes 6-8 korrutada ja siis võrrelda meie hindadega. Maitseained on väga odavad (v.a kardemon ja safran), nii on 100 g karri hind kuskil 20 Rs. Teed tuleb osta kohalikult turult, teevabrikutes turistidele müüdava tee kilo hind on üle 1000 Rs, turul on see 300 Rs kilo (parimad sordid). Sri Lanka elanikud ise ostavad B.O.P. (Broken Orange Pekoe) protseduuri läbi teinud teed. Kandy turul oli teepakkidel ka selle kohane märge.
Kõige rikkalikum valik käsitööd, mida ise nägin, oli Colombos riiklikus suveniiripoes laksala's, samas endale vajalikud asjad ostsin ikkagi kas turult või siis otse tootjatelt. Kandy laksala on tunduvalt kesisema valikuga, kui Colombo oma. Rikkalikult on erinevaid suveniiripoekesi ka Negombos. Üks väheseid unikaalseid asju, millega kohalikud käsitöömeistrid silma paistsid on erinevas suuruses ja värvivalikus rituaalsed maskid. Colombo perahera pildil on seal reklaamplakatil ka üks näha. Ise ostsin naturaalsest veisenahast tehtud suure koti, mis kaunistatud elevantidega. Jäi sinna 320 eek ehk 2600Rs kanti.

* Öömaja ja toit
Odavate võõrastemajade leidmisega on paras probleem, kuna Sri Lankal tuleb üldjuhul omale koht reserveerida (muidu tuleb otsingutele palju närvirakke kulutada). Hinnad algavad 500 Rs, tavataks on kuskil 600-700 Rs. Sellele lisandub ka enamikul juhtudel 10% maks. Võid ju küll omanikuga kokku leppida mingis hinnas ja ütled, et "tax included", aga enamasti nemad sellest aru ei saa, mis see "included" tähendab, noogutavad vaid pead ja lõpus saad ikka arve, kus see 10% on juurde keevitatud. See odavate tubade vähesus on üks suur miinus. Ise soovitan mingis kohas natuke ringi vaadata ja väheke kohalikega juttu teha. Enamasti leiab alati inglise keelt oskava isiku, kes meelsasti on valmis 300 Rs eest öömaja pakkuma.
Erinevalt Kagu-Aasiast on pesupesemise teenuse pakkujaid väga vähe ja hotellides on see suhteliselt kallis teenus, sestap soovitan osta pesupulbri pakk ja ise oma vähest pesu nühkida.
Traditsiooniline toit on "rice & curry" ehk siis suur kuhi riisi ja sinna juurde 3-4 erinevat karrirooga. Tavaline on pikad oad või mõni muu köögivili karri ja terava punase pipra kastmes. Sinna juurde veel mingid krõbuskid: papadam. Kohalikes söögikohtades on see väga odav: 5-10 eek, ainult suhteliselt puhast söögikohta on üpris raske leida. Enamasti on tegu kärbestest kubisevate ja puhtusega mitte just päris hiilgavate söögikohtadega. Lääne inimeste jaoks mõeldud paikades algavad hinnad 2-3 korda kõrgemalt. Magustoitudest soovitan soojalt väikestes poekestes müüdavat tumepruuni karamelli taolist pudingit: wattalapan. Poes müüdav jogurtitops maksab 12 Rs ümber. Tänaval müüakse savipotsikutes vesipühvli piimast tehtud hapendatud piimatoodet curd (65 Rs potsik), millele kohalikud ise lisavad palmisiirupit. See curd on oluline produkt, et oma kõhtu korras hoida, kui toituda pikemat aega väga piprasest kohalikust toidust.
Rannikupiirkondades on saadaval ohtralt kala ja muid mereandidest toite. Tuunikalast tehtud road on väga head, esmamaitsmisel ei saa kuidagi aru, kas on liha- või kalaroog.
Jookidest soovitan alkoholivaba ingveriõlut "Ginger Beer". Tükk maad meeldivam, kui magusad coca, fanta või rohked limonaadisordid.

* Transport ja teeolud
Lennujaam on Colombost üle tunni ajalise bussisõidu kaugusel, suhteliselt lähedal on Negombo linn. Lennujaamast viib eri buss Colombosse, aga ise soovitan peatuda hoopis Negombos, kus hotellide valik on oluliselt suurem. Meelishotelliks ränduritele on kujunenud "Silver Sands" ja seda täie õigusega: tubade hinnad 550-800 Rs, väga meeldiv omanik ja toit, kohe ookeani rannal ja palju võimalusi tutvumiseks kohalike kaluriküladega (jalgratta rent). Lisaks muidugi võimalus taksoga lennujaama saada (500 Rs). Lennujaama maks on üldjuhul lennupileti hinna sees, sestap ei maksa internetis leiduva "departure tax" summa üle ehmuda. Lennujaamas tuleb olla vähemalt kaks tundi enne väljalendu, siis sealne segadus ületab küll kannatlikkuse piiri. Nii sinna kui tagasilennul tuli öö veeta Prahas, sestap võiksid lõuna-Eesti inimestel kaaluda ka reisi alustamist Riiast, sest Riia lennukiga saaks sama päev tagasi.
Sri Lankal kehtib vasakpoolne liiklus. Liiklus teedel pole mitte päris nii hull, kui Indias, aga saare kesk ja lõunaosas on liiklus väga tihe ja üpris aeglane. Tunnis vast nii 40 km ikka jõutakse läbitud. Kirde osas (Trinco) jääb asustus hõredamaks, seal on ka kiirused vähe suuremad.
Kohalik hind tuk tuki sõidule on kuskil 20 Rs kilomeeter, turistidelt küsitakse vähemalt 3 korda enam.
Rongiga tasub pikemaid vahemaid läbida vaid juhul, kui on ohtralt prii aega käepärast. Pole mingi haruldus, kui rongiga läheb kuskile linna jõudmiseks 2 korda rohkem aega, kui sama tee bussiga ette võtta.
Ühistransport on praktiliselt tasuta: linnas sõit 0,5-1 eek, Colombo Kandy bussisõit (üle 100 km) maksis 9 eek ringis. Rong III klass veelgi odavam. Väiksemad AC bussid koorivad suure koti pealt millegipärast topelthinna. Kohalikud elanikud terrorismikartuses pakke bussidega ei vea, seetõttu tuleb kott ka bussi salongi toimetada. Parim koht on juhi istme taga või siis ees mootori kapoti peal. Üldjuhul on konduktorid väga abivalmid ja kui paluda, siis ütlevad alati, kus on mahaminekuks õige koht.
Bussijaamades on Colombos ja Kandys sadu busse ja sealne tohuvabohu teeb orienteerumise võimatuks, õnneks on alati võimalik juhatust küsida putkades olevatelt töötajatelt või siis kas või karastusjooke ja muid snäkke pakkuvatelt isikutelt.

* Loodus
Saare kesk- ja lõunaosas on määravaks üle 2 km merepinnast küündiv mäestik, mis on põhiliselt kaetud teeistandustega. Kohati on mäetippudes kasvamas ka kultiveeritud männikud (meenutab natuke seedermändi), aga sellist ürgmetsa praktiliselt pole. Metsik loodus on raskesti ligipääsetav, kuna järgi on metsikuid alasid suhteliselt vähe ja nendesse pääsemiseks tuleb korraldada safariretki, mis teeb loodusvaatlused väga kulukaks. Ise nägin metsikuid elevante ja hirvi vaid prügimägedel toitumas. Vihmametsadest on alles vaid Sinharaja mets Ratnapura lähistel. Metsikute elevantide nägemiseks soovitan külastada mitte Yala, vaid maa keskosas olevat Giritale lähedal olevat kaitseala, kus loodus ja vaated künklikule maastikule on oluliselt huvitavamad, kui Yala võsa meenutav kaitseala. Linnuvaatlusteks sobib vast kõige paremini Bundala kaitseala Hambantota linna lähedal saare lõunarannikul, samuti ka Uda Walawe rahvuspark, mis on ka troopiliste liblikate nägemiseks üks hea koht.

* Kandy - Peradeniya botaanikaaed ja Pinnewala elevantide orbude varjupaik . Ajalooline saare kunagine pealinn Kandy on tegelikult oma 100 tuhande elanikuga päris suur linn. Kandys võib veel ära käia Udawattakele ürgmetsas (sissepääs üle 6 usd, kes raha ei raatsi maksta, siis viimase järsu käänaku juures on traataias suur auk, sealt läheb kohalike poiste rada). Dalada Maligawa (Buddha Hambatempli) külastamist ei soovita. Hammas ise on väljas paar nädalat enne Buddha sünnipäeva s.t aprilli lõpus, mai algul ja siis on järjekord kohalike inimeste jaoks ligemale kilomeetri pikkune, turistid saavad sisse vist eraldi.

* Ratnapuras võib tutvuda kalliskivide kaevandamisega maa alustest kaevandustest. Aga et tehnoloogia, mida nad kasutavad on niivõrd algeline, siis pigem meenutab vett täis aukudest kruusase pori väljakaevamine pigem orjatööd, kui mingit romantilist aarde otsimist. (Ise olen seda näinud ainult telekast).

* Tervis
Malaariat võib kohati esineda, ise võtsin malaaria tablette vaid paari nädala tagant profülaktika mõttes, et kehva kvaliteediga joogivee möllu kõhus kuidagi vaigistada. Vihmaperioodil on metsa all rohu sees väga ebameeldivad kaanid. Mõnedes randades leidub ka liivakärbseid, kelle hammustustest jäävad sajad täpikesed nahale. Narkootikumid väga levinud ei ole. Riiki sisse sõites annad allkirja, et oled teadlik, et nende omamise eest on võimalik rakendada surmanuhtlust. Samas on maapiirkondades ja mõnedes vabama olemisega randades kanepi tõmbamine täiesti levinud.
Rannal päevitades kindlasti esimestel päevadel UV kaitsev kreem peale, sama kehtib ka snorkeldades, kuna isegi läbi vee võtab päike päris korralikult.
Saarel tasub ära proovida ka ayurveda massaaž. Turistidele mõeldud hinnad algavad sealt 20 USD ringis, ise sai Negombos see ära proovitud 7 USD tunni eest ja ega ta nii väga efektiivne ka ei olnud, meeldiv küll, jah.

* Aga , vaatamisväärsust on seal küllaga - alates elevantide kasvatuse paigast, kus saab beebi-elevante toita, andes neile pudelist piima; teeistandus ja teetehase külastus; kalliskivide kaevanduste külastus; merikilpkonnade kasvatuse külastus; Sigirya (8-s maailmaime)kuninga lossi külastus; Safari-loomapark (Lõuna-Sri lankal); Erinevad Budha templid, botaanikaaed jne.
Meie võtsime kohaliku autojuhi, koos autoga (mikrobuss),kes siis pakkus teenust-kohalike vaatamisväärsustele.Hind oli 5 p. eest ainult 500USD, mis sisaldas vaatamisväärsuste pileteid,autojuhti koos autoga,hotellid (kuna need vaatamisväärsuste külastus kestis mitu päeva),hommiku-ja õhtusöök.Kuna me käisime seal omal käel,siis seda soovitan ma ka teile.Broneerida hotell siin ette ära kogu reisiks.Inimesed on seal superabivalmis ja head,seda ka usk ilmselt on teinud.

Siid...

2010-02-13T04:05:00.001-08:00

Alessandro Baricco
See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu. Mis algab noormehega, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Hervé Joncour. Järve nime pole teada. Võiks ju öelda, et see on armastuslugu. Kui see oleks kõik, poleks tasunud seda jutustada. Juttu tuleb ka igatsusest ja valust, sa tead küll, mis need on, kuid õiget nime neile anda ei oska. Niisiis pole see ainult armastusest.

Tunnustatud itaalia kirjanik Alessandro Baricco on sündinud Torinos 1958. a. Tema teostest on eesti keeles ilmunud "Ookean meri" ja lühiromaan "Veretult". 1996. aasta "Siid" tõlgiti kiiresti mitmekümnesse keelde ja on Baricco raamatutest ehk tuntuim. Baricco edu saladus peitub äärmises sügavuses, löövas lühiduses, nõtkes liikumises ajas ning suurepärases jutustamisoskuses.

Lühikesed peatükid ja väga kergelt ning lendlevalt kulgevad leheküljed... lugu, mis elab edasi... ja paneb mõtlema...

Minu Alaska

2010-02-09T00:25:00.000-08:00

Minu Alaska
Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast
Maria Kupinskaja

Maria Kupinskaja ehk Mann otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?

* Raamat on armas lugu kelgukoertest. Võibolla venis veidi pikaks, st on kirjeldatud kahte hooaega Alaskal, erinevates kelgukoerte laagrites. Raamatu sõnum, mida rõhutatakse on: "KÕIK ON VÕIMALIK". Ehk peaks seda rohkem endile ka meelde tuletama, sest tihti kipub see ununema ja me takerdume tühiasjade taha, mis esmapilgul näivad ületamatud.

Tähenduse loomine ...

2010-02-08T05:34:00.001-08:00

Märgid on populaarsed. Kapital, mis koguneb inimeste teadvusesse läbi mingi märgi nägemise on saanud järgmiseks suureks küllusesarveks, mida kõik endale ihkavad. Teen oma märgi, näitan seda teistele ja ongi rikkus meie õuel. Me teame edulugusid, me tajume kaubamärgirohkust ümbritsevas keskkonnas ja me proovime ka ise luua midagi samaväärset. Kahjuks aga paljud märgid ebaõnnestuvad, sõltumata headest kavatsustest.

Esimene põhjus märkide ebaõnnestumisel on sarnane alkeemikute omaga: kulla hinda saab ainult kulla eest. Samamoodi kui kulla väärtuslikkus põhineb ennekõike tema piiratusel, on kaubamärgi väärtus kinni meie tähelepanu piiratusel. Meil kõigil on personaalne filter, mis valib meile suunatud sõnumitest välja need, mida me märkame ja millele reageerime. Kaubamärk on harva asi iseeneses, ta siiski esindab midagi, mis on tegelik põhjus märgi väärtustamiseks ja märkamiseks. Kui see, mida märk tähistab, omab vaataja silmis väärtust, kandub see väärtus ka märgile.

Teine ebaõnnestumise põhjus on enda olulisuse ülehindamine. Küsimus pole teema (toote, teenuse) olulisuses kui sellises vaid võimetuses seda vestluspartnerile selgeks teha. Kui kõik nimetavad end kuningateks, pole keegi kuningas. Meil on Eestis näiteks trobikond toiduainete kvaliteedimärki, mis kõik pretendeerivad standardiks, tulemus on segadus tarbijate peas.

Kolmas ebaõnnestumise põhjus on lihtsustus. Ükski kampaania-märk ei toimi kampaania eest, ükski kaubamärk ei veena tarbijat toote headuses. Märk on ainult tähistaja, sümbol. Tehes märgi ilma sisulise tegevuseta, kommunikeerime me tühja sümbolit. Ja kui isegi inimesed teavad märki, ei liiguta see neid lähemale algsele eesmärgile.

Ja nüüd põhiline: tea, mida on tehtud enne ja millised seosed on juba loodud. Kõigel siin maailmas on eelnev ajalugu, näiliste võimaluste taga võib olla järgiproovitud ebaõnnestumine. Meie teadvus koosneb seostest asjade vahel, uued seosed on alati eelnevate küljes. Tea, millest tuletavad inimesed neid seoseid sest need seosed on tugevamad kui need, millega sa ise soovid seostada oma märki.

Vaatan siin, mida teeb Tallinna linn aastaks 2011 ja tegelikult ei näe, mille külge seda ehitatakse. Kampaanial on tehtud uus logo, mis pole enam meenutus suveniiriletilt aga samas ei seostu jälle millegagi. Kui eelneva töö puhul kumas selgelt läbi viide iidsele Hansalinnale, siis nüüdne kampaania näeb välja nagu ajaleht ilma teksti ja piltideta, tühi ja arusaamatu. Ma tahaks teada, mille üle meile linn uhke on, mida nähakse meis toredat. Korralduskomisjon kutsub kõiki kodanikke saatma neile “kiiksuga” ideid. Olen näinud tekstiga ülekoormatud (ja kohati loetamatuid) magenta-karva fotoaparaate ja plakateid. Kas tõesti puudub linnal strateegiline platvorm ja prioriteedid, mille alusel seda üritust teha? Linnakodanikelt nõu küsimine on sama professionaalne samm kui lasteaias korraldatud logo-konkurss. Milleks Tallinn kultuuripealinnaks üldse konkureeris? Ja milleks oli vaja teha vahepeal uus logo, kui täna veel puudub arusaam, milline saab olema ürituse keskne idee? Minu eesmärk pole karavani peale haukuda vaid juhtida tähelepanu taas sellele, et sisu peab eelnema vormile ja ma tahaks siiralt loota, et seekord on meil Euroopale enda kohta rohkem ütelda kui “Welcome to Estonia” Sest ükski märk ei anna sisu ja me endiselt peame tugeva märgi saamiseks ennekõike tegema tugeva toote.

Meil ei ole Eestis identiteedikriisi. Meil on lihtsalt palju pealiskaudselt tehtud tööd, mis koormab meie tähendusvälja sisutühjade loosungitega. Palun, hakkame nüüd üheskoos reaalselt midagi tegema. Tegema midagi sellist, mis tekitaks tunde, et see on minu ja kõikide nende imeliste inimeste linn, kes siin elavad. Ja siis hakkame seda tunnet märgiga tähistama. Mitte vastupidi.

Mõtted ühtivad :)

Allikas: Velvet

Teater ... Linnateater :)

2010-02-08T03:26:00.000-08:00

Nädal tagasi st 30. jaanuaril käisin Linnateatris vaatamas etendust "Kes kardab Virginia Woolfi?"

Vahel harva tuleb elus ette üks öö, mida sa enam kunagi ei unusta. Öö, mil pinna all hiilinud deemonid pääsevad valla ja võtavad juhtimise üle, nii et äkki leiad end mängimas ohtlikku mängu, mida sa ise enam ei kontrolli. Öö, mil kõik saab piinlikult avalikuks ja sinust purskub ühekorraga välja kogu aastate jooksul allasurutud valu. Ja ometi juhib seda kõike armastus – suur, kõikehaarav, lõppematu armastus.

Edward Albee on 20. sajandi näitekirjanduse meisterlikumaid psühholooge, aga ka humanist, kes usub veendunult vabadusse ja inimväärikusse. Tema näitemängu toob lavale mainekas bulgaaria lavastaja Mladen Kiselov, kes asus hiljuti elama Eestisse. Kiselov lõpetas 1968. aastal Moskvas Anatoli Efrose õpilasena GITISe, tegutses alguses lavastajana Bulgaarias ja alates 1980ndatest on töötanud peamiselt USAs. „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on tema esimene lavastus Eestis.

Kiselov on otsustanud panna publiku istuma George’i ja Martha elutuppa – raamaturiiuli kõrvale, suure õlimaali ette, lambi alla – , jättes alguses mulje, et vaataja on pandud kahe noore külalisega näiliselt ühele pulgale. Kuid „sein” jäetakse ikka püsti ja publik võib vabalt hingata: neid karmidesse mängudesse ei segata ning üllatuslikult ei häiri ka lavastus ise oluliselt meelt.

Nöökimine on mõnes kohas omamoodi rahvussport ja nii ei oskagi publik kohe kahtlustada mänge, mida juba kaugelt kuulda olev ja siis uksest sisse sadav abielupaar mängib (ustest sajatakse sisse päris palju ning lava „taha” jäävaid ruume kasutatakse aktiivselt).

Pealtnäha tavalised inimesed

Kiselovi lavastuses on pinge tegelaste vahel nagu diagramm, mis langeb ja tõuseb. Raev ja pisarad tõusevad lainena ning raugevad siis harja tipus järsku, et asenduda pärast väikest rahu naeru või uue jõudu koguva algega.

Seepärast ehk on ka rollidele raske näppu peale panna, sest need on kohati nii mitmeplaanilised. Inimlikkuse all tunduvad varitsevat kerged psühhopaatia sugemed. Vaariku loengupidaja-tüüpi abielumees kompenseerib üleolekuga mingeid oma probleeme ja vajakajäämisi (mida ta ei pruukinud ise endale tekitada), tema mängud on kohati lapsikud, kohati julmad, ja miski ei pane vaatajat uskuma, kui ta ütleb: „See on sinu jaoks, Martha, see on ju täpselt sinu maitse.”

Epp Eespäeva Martha on justkui tüüpiline naine, kes vajab tähelepanu ja meelitusi ning võimu, kuid tema julmus peidab ebatüüpilisi tagamaid.

Argo Aadli kokutav Nick võib olla närvidele käivalt võlts vaid selleks, et olla viisakas. Kuid alkoholipudeli tühjenedes on ta jällegi närvidele käivalt sihikindel, kuigi ta ise ei saa arugi, milleks ta midagi teeb ja kuidas seda mängu mängida. Kõigest pea lõpuni õndsas teadmatuses olev Honey on üsna hüsteeriline lollike, kel on aga oma saladus.

Nad kõik on pealtnäha tavalised inimesed. Ka siis, kui nad on just teinud midagi õudset. Ja nii ongi ka Linnateatri „Virginia Woolf” rohkem näitlejate- kui teemakeskne (illusiooni ja reaalsuse mäng jääb kuidagi kõrvale, olles küll tegevuse mootor, kuid mitte fookus) ning samal ajal klassikaline valik selle teatri austajatele.

Väga hea näitlejatöö Andrus Vaariku poolt :) ... istumine jäi veidi kangeks, kuna tegu oli kammersaaliga ja toolid puidust, aga see ei häirinud etendust ... :)

Kino... Cinamon´is

2010-02-07T03:49:00.001-08:00

Kuhu kadusid Morganid?Did You Hear About the Morgans?

Meryl ja Paul Morgan (Sarah Jessica Parker ja Hugh Grant) on Manhattanil elav edukas paar, kelle peaaegu ideaalset maailma varjutab üksainus viga – nende lagunev abielu. Aga see on pisiasi, võrreldes probleemidega, mis ees ootavad: nad satuvad mõrva tunnistajateks ning korrapealt kogenud palgamõrvari sihtmärkideks. FBI toimetab Morganid nende armastatud New Yorgist tillukesse väikelinna Wyomingis. Seal selgub kiiresti, et suhe, mis oli juba enne karidel, ähvardab Kaljumägede varjus muutuda elavaks põrguks.

Romantiline komöödia, mis jäi alla ootuste :( ... Paarkorda ikka itsitasin kaa, aga muidu selline tavaline st kesine, oleks oodanud rohkemat :)

... lugesin...

2010-01-21T10:06:00.000-08:00

Ma ei karda
Niccolo Ammaniti

Niccolo Ammaniti (sündinud 1966 Roomas) on Itaalia noorema põlvkonna üks edukamaid kirjanikke.

"Ma ei karda" (Io non ho paura) on tema kolmas romaan, ta on avaldanud ka mitu lühijuttude kogumikku ja seni viis romaani. "Ma ei karda" eest pälvis Ammaniti vaid kolmekümne nelja aastaselt prestiižse Viareggio-Repaci kirjandusauhinna, olles selle auhinna noorim laureaat. "Ma ei karda" on ilmumisest 2001. aastal olnud Itaalia raamatumüügi edetabelites ja seda on müüdud üle miljoni eksemplari. Tänaseks on see tõlgitud 37 keelde. Ammaniti 2007. aastal ilmunud Come Dio comanda võitis Itaalia olulisema, Strega kirjandusauhinna.

Raamatu sündmused leiavad aset kahekümnenda sajandi kuumimal suvel ühes väikeses külakeses Lõuna-Itaalias. Kui täiskasvanud pagevad palavuse eest suletud uste ja akende taha, uitavad kuus last jalgratastel lähiümbruses. Leides metsaveerel mahajäetud, räämas talumaja, avastab üheksa-aastane Michele Amitrano saladuse, mis on nii võimas, nii õudne, et ta ei julge sellest kellelegi teisele rääkida. Autor jutustab kaks lugu – see, mida elab läbi Michele ja tragöödia, mille elavad läbi selles mahajäetud külas elavad täiskasvanud. Ammaniti jutustab loo lastest, sõprusest ja reetmisest. Tulemuseks on hingemattev, lüüriline, ühe hingetõmbega loetav romaan süütuse kaotamisest ja suureks kasvamisel kohustuslikuks muutuvatest kompromissidest.

Raamat oli väga kergesti loetav ja väga raske oli käest panna... Lõpp oli jällegi kurb ja julm, aga samas, eks tihti ikka olegi nii, et saatus mängib kätte, kõik halva, mis teistele teed...

Võibolla oleks tahtnud ka rohkem tausta lugeda, et miks rööviti Filippo ning miks väike poisiga nii julmalt ringi käidi...

Pühapäevane kino...

2010-01-10T23:22:00.000-08:00

Sai vaadatud Coca Cola Plaza´s "Avatar´i". Eepilises seiklusfilmis "Avatar" viib "Titanicu" lavastaja James Cameron meid teekonnale vapustavasse uude maailma, millesarnast keegi seni näinud ei ole. Kaugel taevakehal nimega Pandora asub trotslik kangelane teekonnale lunastuse leidmiseks, juhtides kangelaslikku võitlust terve tsivilisatsiooni päästmiseks.

Muinasjutuline film, kuigi alla 12. aastastele keelatud, kuid mulle tundus, et veidi selline lapselik ehk täiskasvanute multikas-film. Tegu oli 3D-ga, kuna see oli minu esimene kogemus 3D filmiga, siis olid efektid ja filmi sees olemine sujuv. Film ise kestis 3h ja lõpuks olid 3D vaatamise prillid veidi rasked, aga elamus mõnus.

Talv - meie maal :)

2010-01-10T04:45:00.000-08:00

10. jaanuar 2010

2. jaanuar 2010

2. jaanuar 2010 Pirital

Lugesin...

2010-01-10T04:27:00.000-08:00

Täna sai loetud jällegi üks kirjatükk, seekord siis "Milana. Eesti modelli päevik".Tegu on jõuludeks saadud raamatuga. Selle raamatu kohta on öeldud järgmist "Tere tulemast modellimaailma! See on anonüümse Eesti modelli lugu elust enesest. Mõned nimed on muudetud, mõned sündmused on ajalises nihkes ja vahel võib ka mälu petta, aga see kõik on päris. Särav, halastamatu ja üllatav raamat!". Kaur Kender ütleb, et see raamat on midagi enamat kui päevik jne. Minule tundus, et see olekski nagu Kaur Kenderi kirjutatud :) st väga temalik kirjatüki stiil.
Minu jaoks oli see raamat kerge lugemispala, mis ei tekitanud liigseid emotsioone ja eufooriat, pigem selline lihtne kirjatükk, mille võib läbi lugeda, saamata sellest midagi ... noh natuke kellegi lugu ikka sain :)

Lugemisvara

2010-01-06T12:54:00.000-08:00

Koos, see on kõik
Anna Gavalda

Camille Fauque töötab puhastusfirma öises vahetuses koristajana, tema koduks on uhke linnamaja katusekorrusel asuv väike ja kütteta teenijatuba. Ta on kunstnik, mõne arvates andekas, kuid ta pole mitu kuud suutnud maalida. Ta kaalub 49 kilo, pikkust on meeter seitsekümmend kolm, ja kui tal poleks tänaval käies õlal kotti, viiks kerge tuul ta kaasa. Tõenäosus, et ta võib muutuda nähtamatuks, on vägagi suur.
Philibert Marquet de La Durbellière elab sama maja teisel korrusel hiidsuures korteris. Ta on erudiit, aristokraat ja müüb muuseumi ees postkaarte. Mõni arvab, et ta on luuser. Ta päästab Camille’ jubedast olukorrast ja kutsub neiu enda korterisse elama. Philou’ korteris elab ka Franck Lestafier. Ta on noor ja ilus kutt, keda mõned nimetavad naistemeheks, teised andekaks kokaks. Neljandana tuleb nende juurde elama Francki vanaema, vana ja nõrk, aga elurõõmus Paulette, kes ei taha enam vanadekodus elada. Need neli, hoolimata erinevast päritolust ja iseloomust, moodustavad tõelise perekonna, mida ühelgi neist pole kunagi olnud.

Südmalik ja kerge lugemispala, raamat on väga hästi kirjutatud ning leheküljed sulavad käes ning kirjaread loovad täieliku kujutluspildi tegevusest, olukorrast, kohast, inimestest jne... tundsin, nagu oleks ise seal kohapeal olnud...

* "Häbi on üksnes selleks, et ausatele inimestele meele järgi olla ..."

Jõululugu...

2009-12-25T02:22:00.000-08:00

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas Jõuluvanast Jõuluvana sai? See on seni avaldamata lugu tema elust. Hoolimata perekondlikust tragöödiast ja raskest elust, kasvas kaugel Põhjamaal, hingematva maastiku taustal üks suur ning puhas süda täis armastust kogu maailma laste vastu. Kaugel Lapimaa külas kaotab noor Nikolas õnnetul kombel oma pere ja kasvab üles külaelanike hoole all. Igal jõuluõhtul kolib Nikolas järgmise pere juurde. Tänutäheks hakkab poiss pere lastele lahkumiskingiks valmistama mänguasju. Aastate möödudes koguneb kasuperesid aina rohkem ja rohkem ning õige pea on jõuluhommikul kingitused iga maja ukse taga.

Kui küla tabab ikaldusaasta, ei jää külaelanikel muud üle kui saata Nikolas kaugele metsa, erakust puusepa Iisaki juurde õpipoisiks, kelle karmi õpetuse all saab poisist osav puusepp. Nüüd võib ta valmistada veelgi paremaid kingitusi ja töötada aina kiiremini. Samuti hakkab ta kandma punast kostüümi ja kasutama põhjapõtrade abi kinkide kohaleviimisel.

Aastad mööduvad. Nikolas on nüüd juba väga vana mees. Jõulukingitraditsiooni ähvardab oht igaveseks hääbuda, kui just imet ei juhtu…

Südamlik lugu, mis tegi silma märjaks. Oleks vaid sellise suure südamega inimesi rohkem, siis oleks ka maailm palju palju palju südamlikum ja hoolivam. Uskumatult kurb õnnetus, kui pisike poiss kaotab jõuluõhtul oma pere (vanemad ja väikse õe) ja vaatamata sellele leiab ta endas jõudu olla õnnelik ja tahet teha teistele rõõmu ...

Südamlikke ja sooje jõule kõigile! Ärgem unustagem, et õnn peitub väikestes asjades :)

2009-12-08T23:32:00.000-08:00

Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2 tuhat inimest, enamus neist läheb tööle.

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: Viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi ja jätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: Üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle, et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead. See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem, ilma erandita, sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min: muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund: Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.

Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.
See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist “Märkamine, maitse ja prioriteedid”. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?
Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine: kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?

*Hea Sõber, märka inimesi, kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks ja abiks! Leia see hetk ja küsi talt: "Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"

Sündmused sel nädalal

2009-11-29T06:19:00.001-08:00

25. november teatavasti kadripäev, et siis sai ka enda nimepäeva meeles peetud ja kook küpsetatud ...

Algselt oli koogi nimi "Tsitrusemaitseline ploomikook", kuid minul kujunes see "Tsitrusemaitseliseks mustsõstrakoogiks" ... ja maitses oivaliselt :)

10 tk valmistamiseks:

PÕHI:
3 dl nisujahu
125 g võid
2 sl külma vett

KATE:
3 peotäit mustisõstraid
1 sidruni riivitud koor
0,75 dl sidrunist pressitud mahla
1,5 dl suhkrut
3 muna
1 dl vahukoort (ma panin 2 dl, et ikka rammusam oleks)
50 g mandlilaaste

Haki jahu võiga läbi. Lisa külm vesi ja sega ühtlaseks taignaks, suru 24 cm läbimõõduga võitatud ahjuvormi põhja ja äärtele. Lase 30 minutit külmas seista. Eelküpseta koogipõhja 175 kraadises ahjus 15 minutit. Sega sidrunikoor ja -mahl, suhkur, munad ja vahukoor kausis. Lao mustsõstrad eelküpsetatud põhjale. Vala peale vedel kattesegu ja puista üle mandlilaastudega. Küpseta veel 40 minutit ahju alumisel siinil.

Laupäev ... tegude rohke päev :

Massaaz "Viimsi SPA-s"
Kino külastus Coca-Cola Plazas "Probleemid paradiisis"
Õhtusöök Vapianos

Pühapäev ... 1. advent, tõstsin välja jõulukaunistused ... Luckyl oli uurimist kui palju

:)

Esimest korda elus meisterdasin ise ka TOM Kha Gai supi :)

Ka 1. advendi cake sai küpsetatud õunakoogi näol :)

Retsept küpsenud minu peas:

Vajalikud koostisosad:

PÕHI:
1 pk Taluvõid
3 sl suhkrut
3 muna
300 g jahu (umbes)
1 tl küpsetuspulbrit
200 g NOPRI talu maitsestamata jogurtit

KATE:
Õunu, nii palju kui mahub :)
Kaneeli
Suhkrut

Munad vahustad ära, lisad suhkru ja sulatatud või, vahustad veel ning lisad jogurti ja küpsetuspulbri. Ja hakkad vähehaaval lisama jahu :) kui on tainas valmis silud selle võiga määritud pannile ja paned külmkappi 15 min jahtuma, ning hiljem lisad õunad, suhkru ja kaneeli ning küpsetad 200 kraadises ahjus 45 min.

... midagi...

2009-11-17T22:56:00.001-08:00

Nädalavahetuse kuulsused:

Eile käisime vaatamas filmi "Ajaränduri naine":

Clare (Rachel McAdams) on armastanud Henryt (Eric Bana) kogu oma elu. Ta usub, et nad on kokku määratud, kuigi iial ei tea, millal nad peavad jälle lahus olema. Henry on nimelt ajarändur, kelle needuseks on haruldane geneetiline anomaalia, mis paneb teda kontrollimatult ajas aastate vahel edasi-tagasi liikuma. Hoolimata sellest, et Henry rännakud neid ilma hoiatuseta lahku viivad ja teadmata, millal nad jälle koos saavad olla, püüab Clare meeleheitlikult ehitada ühist elu oma ainsa tõelise armastusega. Film on Audrey Niffeneggeri samanimelisel menuromaanil põhinev lugu armastusest.

Film on armas ja nauditav armastuslugu. Selline, kuhu lüüakse segi reaalsus, müstika ja absurdsus.

"Poiss triibulises pidžaamas" John Boyne

2009-11-14T07:03:00.000-08:00

Lugema hakates lähed sa rännakule üheka-aastase poisi Brunoga (aga see raamat ei ole mõeldud üheksa-aastastele). Ja mõne aja pärast jõuad sa koos Brunoga traataiani. Loodetavasti sa päriselus selliseid aedu nägema ei pea.

Raamat räägib sündmustest Auschwitzis läbi üheksa-aastase Bruno silmade. Ühel päeval saab ta teada, et ta isa on saanud ametikõrgendust ja nad peavad jätma oma Berliini kodu ja kolima. Uues kohas pole Brunol mängukaaslasi, kuid ühel päeval saab ta tuttavaks teisel pool traataeda elava poisiga. Bruno keelatud sõprus juudi poisiga viib ehmatavate tagajärgedeni. Raamat on ülikergesti loetav ja haarab kaasa, st võimatu käest panna, enne kui läbi loetud.

Raamat sellest, kuidas miski siin ilmas ei jää karistamata ja karistus osaks saada just läbi süütute lähedaste. Vüürelil olid Bruno isaga suured plaanid, kuid saatusel olid Brunoga suuremad.

Mad World

2009-11-11T05:38:00.000-08:00

All around me are familiar faces
Worn out places, worn out faces
Bright and early for their daily races
Going nowhere, going nowhere
Their tears are filling up their glasses
No expression, no expression
Hide my head, I want to drown my sorrow
No tomorrow, no tomorrow

And I find it kind of funny, I find it kind of sad...
The dreams in which I'm dying are the best I've ever had
I find it hard to tell you, I find it hard to take...
When people run in circles, it's a very, very

Mad World...
Mad World...

Children waiting for the day they feel good
Happy Birthday, Happy Birthday
And I feel the way that every child should
Sit and listen, sit and listen
Went to school and I was very nervous
No one knew me, no one knew me
Hello teacher, tell me what's my lesson
Look right through me, look right through me

And I find it kind of funny, I find it kind of sad...
The dreams in which I'm dying are the best
I've ever had I find it hard to tell you, I find it hard to take...
When people run in circles, it's a very, very

Mad World...
Mad World...
Enlarged in you...
Mad World...

Petrone Print - blogikampaania

2009-11-11T04:12:00.000-08:00

Petrone Print alustas blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleb postitada oma blogis järgmised viis linki:
* Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler
* Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
* Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
* Meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost
* Petrone Print kirjastus ja netipood

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv.
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud.
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini.
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

Tegemised...

2009-10-31T06:02:00.000-07:00

Neljapäeval teater :)

Ema sünnipäeva puhul käisime kogu perega Linnateatris vaatamas "Ohvrit mängides" :

"Ma kardan surra... ma vaktsineerin ennast ... see on nagu vaktsiin, põed selle kergemas vormis läbi, millesse nakatuda ei taha... sellepärast ma valisin endale sellise töö ... Ma mängin juurdluslike eksperimentide ajal kannatanuid... jah... mängin... vaktsineerin ennast, põen kergemas vormis läbi ... et vältida... " Presnjakovid.

Etendus tõsisest teemast, kuid samas oli mängitud nii hoogsalt ja lõbusalt, et vahepeal jäi lausa hing kinni naerust. Sisaldab väga naljakaid vahepalasid, mille puhul ei suuda lihtsalt itsitamist jätta :)

... soovitan soojalt ;)

Nädalavahetus...

2009-10-27T11:45:00.000-07:00

Reede... kadus ei teagi kuhu :)

Laupäev... kadus kaa, sisaldas kahte sünnipäevapidu :)

Pühapäev... Itaalia õhtusöök...

Meisterdasin pastat ja isetehtud pestot ning tiramisu kooki :) Lisaks igasugu itaalia snäkki ... laud oli lookas ja külalistele maitses... pildike ka söögilauast:)

... ja oligi käes jälle töönädal :)

Mõni nädalavahetuse pilt ka minu "rosinsilmast"

MASU... ja kuhu see meid viinud on...

2009-10-23T08:50:00.000-07:00

Lausa masendav on see, mida inimesed teevad... Nimelt on minu maakodu juba neli korda röövitud ja rüüstatud, ja seda viimase aasta jooksul... ja ikka leitakse, mida võtta ja mida lõhkuda... kui kaugele veel see asi läheb, kui varem veeti ära külmkapp ja muu tehnika ja kisti seinast kõik kellad ja kapid, et äkki on raha sinna taha peidetud... (seal ei ole juba 2 aastat kedagi pidevalt sees elanud - saage aru vargad, et kui mul oleks raha, siis hoiaks ma seda pangas, mitte kella taga)... siis seekord läksid juba kummikud, toiduained, muruniiduk ja absoluutselt kõik, mida sai ära viia - uskumatud inimesed, kas neil tõesti südametunnistust absoluutselt ei ole??? Äkki tuleks sissepääs ära mineerida ning panna hoiatusmärgid, kuid samas kui keegi miini tõttu jala kaotab, pannakse mind kui potentsiaalset mõrvarit vangi... aga kus on õiglus, ei kuskil, vähemalt mitte meie õigusriigis mitte...

ja see MASU ehk "ma suudan" on meid viinud selleni, et iga kuradi töötu on minu silmis potentsiaalne varas, seda vähemalt Järvamaal.... nii on muidugi masendav mõelda, aga lihtsalt ei suuda enam inimloomast hästi mõelda... sest kui sina näed vaeva ja üritad midagi hästi ja ilusti teha, siis tuleb mingi idioodist töötu ja lihtsalt rüüstab ja lõhub kõik sinu ilusa ära...

Ma loodan, et need, kes selliste tegudega tegelevad lihtsalt leiavad lähiajal miini, mille otsa astudes mõistavad, et lisaks röövimisele ja rüüstamisele on ka teine võimalus elada, see on tööd teha!!! See ei olegi nii raske, ja kui väga tahta, siis saab tööd teha igaüks, kas siis Eestis või mujal maailmas... ole ainult inimene ja löö käed külge!

Sall...

2009-10-21T12:56:00.001-07:00

Ja valmis ta juba eelmisel pühapäeval tegelikult :) aga nüüd siis minu näputöö pilt kaa:

Jätkan soojade sääriste tegemisega, eks näis mil need valmivad :)

Hehee, jälle nädalavahetus...

2009-10-18T13:10:00.000-07:00

... mis sai ülikiirelt otsa :D

Reedel peale tööd sai shopatud, st villapallide jaoks villa ostetud ja HULLARITE PÄEVADELT kala :) kuigi jah, ütleme nii, et kala hind nüüd küll HULLULT odav ei olnud, pigem ikka HULLULT kõrge :) ... aga see selleks. Reede õhtul olime kutsutud mu venna tehtud fotode näituse avamisele st glämmi üritusele :) omamoodi huvitav oli :) Näitus ise on Rotermani Aatriumis... Näituse nimi on "What the Fu*k is MMA" ja ma arvan, et tasub isegi külastada ning laupäeval ma sellega tegelesin st vähemalt hommikupoole :)

Laupäeva õhtupoolik möödus sünnipäevadel st õhtusse mahtus nii ühe 2 aastase poisi sünnipäev kui ka kahe ühe juba 30se ja teise veel 30se sünnipäev... mis toimus Sõpruse pst Ärimajas asuvas Lounges... Omapärane koht, aga ei midagi erilist :)

Pühapäeva hommikul, kui ma lõpuks ärkasin, seadsime autorattad Vääna poole ... külastasime sügisest ja vihmast loodust, mis oli omamoodi kogemus... Lucky´le väga meeldis, isegi karge suplus jões oli talle meelepärane :)

Pärast külma sügise nautimist, siirdusime Gaili juurde pastat tegema. Sellist, päris ise tehtud pastat... ja jäätist. Nii pasta kui jäätis kukkusid välja SUPER head ja viisid keele alla ... isetehtud, hästi tehtud... ja omamoodi huvitab protsess oli see kõik ning põnev oli osa saada... mõni pildikilluke ka sellest protsessist :D

... et missiis muud, kui üritame selle töönädalaga jälle ühelepoole saada ja ootame nädalavahetust... vaid 5 päeva siblimist ja asjatamit ja ongi ta juba käega katsuda :D

Nädalavahetus ...

2009-10-12T00:55:00.000-07:00

... vilets kribaja olen, sellest olen nüüd aru saanud :) kohe ei jõua siia kirjutama oma seiklustest :)

Reedel käisin Linnateatris vaatamas etendust "Nii see on (kui teile näib)"

Loo tegevus toimub väikeses Itaalia linnakeses, kuhu on hiljuti kolinud keegi ametnik koos oma naise ja ämmaga. Mitmed tahud selle omaettehoidva perekonna elukorralduses köidavad aga naabrite uudishimu ja lõpuks on kohalik seltskond viimseni ärevusest haaratud, et nende „saladust" välja uurida. Intriigidemöllus ei saa lõpuks enam keegi aru, kes valetab ja kes räägib tõtt, või kas üheselt võetavat tõde üldse ongi olemas…

Tõde on iga inimese vaatevinglist erinev st igal inimesel on oma tõde, millest ta ei loobu :)

Laupäeval sai osaletud 90ndate stiilis sünnipäeval. Toimumiskoht: Jõelähtme golfiklubi :) Golfi ei mängitud, aga tantsitud sai kõvasti :)
Söök oli hea ning teenindus tipptasemel. Õhtujuhiks oli Marko Lõhmus - suutis suurepäraselt rahvast taltsutada ja tegutsema panna :) Diskor Indrek Parts tantsutas rahvast kuni hommikul kella neljani :)

Pühapäev - möödus voodis ... no comments :)

Laupäev käsitöötoaga :)

2009-10-03T10:07:00.000-07:00

Käsitöötuba nimega "villapallid" oli tänane peamine teema :) Algas kõik sellest, et saabusid Gaili, Kirke ja Kerttu... seadsime oma väikese töötoa püsti:

Vajalik oli kauss leige veega, erinevat värvi villa ja seepi :) ... ja et väga ei lodistaks kattesaunalina, et elamine väga seebiseks ei muutuks :)

Edasi jätkus tegevus nii:

rullisime väikese villa tüki mõnusaks kuuliks, kastsime vette, määrisime seebigaga ja siis muudkui keerutasime käte vahel :) ... et muutuks kõvaks kuuliks...

Ja tulemus oli selline:

Kui pallid keerutatud, läksid sooja põranda peale kuivama :) ja nendest saavad lähiajal väga armsad kõrvarõngaste paarid :)

Itaalia tripp... mõne sõnaga :)

2009-10-01T06:05:00.000-07:00

22. septembril (teisipäev) kell 22:00 maandusime CZA Czech Airlines´iga Fiumicino lennujaamas. Sealt rongiga Rooma kesklinna ehk Roma Centrale. Rongipilet maksis 11 eurot ja sõit kestis umbes 30 minutit. Roomas algas seiklus, kuna meil ei olnud aimugi kuhu jääb meie ööbimispaik. Õnneks oli kaasas TOMTOM, kes naisterahva häälega juhtas meid mööda auklikke kõnniteid õigesse kohta. Ööbimiskoha leidsime läbi Victoria, eestlase, kes elab Itaalias (http://www.victoriasteps.com/) B&B San Giovanni in Laterano – Via Emanuele Filiberto 271.

23. septembri (kolmapäev) hommikul ärkasime vara ja tegime taas kohvrirännaku rongijaama. Otsustasime süüa hommikust raudteejaamas :) Ikka saia hommikuks nagu kohane :) tellisime ka Latte´t, mis osutuks lihtsalt soojaks vahustatud piimaks :) oleks pidanud küsima Cafe Latte´t Kui hommikusöök nauditud, siis rongile, mis sõitis Põhja-Itaalia rannikule, väikekülla nimega VADA. Sõit kestis ~4 tundi. Rosignano´s tuli meil ringi istuda ja üks peatus tagasi sõita, kuna see rong Vadas ei peatunud. Vada on tuntud oma valgete randade poolest :)Raudteejaam Vadas asub keskusest 1km kaugusel, tuleb minna mööda vahtrate alleed TOMTOM aitas meil jällegi oma elupaiga leida :) Enne veel nautisime lõunat Vada keskväljakul söögikohas :) Minu valitud Toscana salat ei olnud eriti maitsev, aga maksis 8 eurot, lasanje oli väga maitsev aga väike L ning maksis 6,50 Õlu oli ülihea, aga kallis :)

Korter asus 200m keskväljakult. Korteri omanik Giusep oli väga vaikne itaallase kohta, vabandas oma halva ingliskeele pärast, mida ta ei rääkinud ja allkirjastasime itaaliakeelse lepingu J millest ma ühtegi sõna aru ei saanud :) Elamine oli täpselt nagu olime oodanud, seega oli kõik hästi :) Siirdusime randa, mis asus, korterist 400 m kaugusel – see oli, mida olime oodanud :)MÕNUS PUHKUS

Ostlemas käisime kohalikus supermarketis COOP :)

24. septembri (neljapäev) hommikul äratus ilma kellata - ärkasime peale kümmet hommikul, st et siinse aja järgi peale 11 hommikul :) hea uni ühesõnaga. Hommikusöögiks oma väikeste kätega tehtud singisaiad parmesani juustuga .... mmmmm. Ja siis siirdusime randa, kus nautisime sooja päikest - SUPER!
Õhtusöögiks sõime vahelduseks araabia toitu ehk kebabi, mis oli väga maitsev ja hea ning odav :)
Õhtul jalutasime männimetsas ja valgetel randadel – jällegi super elamus!

25. septembri (reede) hommikul kella 8 paiku siirdusime jällegi rongijaama ja sõitsime PISA. Rongisõit maksis 7,20 eurot. Pisas külastasime kuulsat viltust torni ja jalutasime niisama tänavatel.

Edasi siirdusime jällegi rongile ja liikusime edasi Cinque Terra´sse. Kaunis kaljukülade rannik. Alustasime oma rännakut esimesest külast Riomaggiore. Kaljune rannik uskumatult kaunis ja vesi nii sinine, majad väga lahedalt kivikaljule paigutatud. Jõudsime vallutada kolm linna: Riomaggiore, Manarole ja Corniglia. Kõige rohkem meeldis Manarole :) Kuna jalad olid juba väga väsinud ja vaim elamustest ülekoormatud, siis jäid kaks linna Vernazza ja Monterosso al Mare vallutamata, ehk jätsime midagi ja järgmiseks korraks :)

Sealt jällegi tagasi Pisa ja siis selgus, et reede õhtul ei olegi rongiliiklus väga tihe meie kodukoha Vadaga, seega ootasime oma rongi veidi üle kahe tunni :) Aga kasutasime seda aega õhtuse Pisa nautimiseks, mis oli jällegi elamus omaette :)

26. september (laupäev) hommikul siirdusime jällegi kodukoha randa päikest ja vett nautima. :) Lõuna ajal käisime raudteejaamas Mannul vastas ja pärast seda jällegi randa lõunatama ja energiat koguma :) Mannuga käisime ka rannakaubamajas :) shoppamas, kus kõik hilbud 3 eurot :) kaup oli liivale hunnikusse kuhjatud :)

Õhtul jällegi jalutuskäik Vadas, tutvustasime ka äsja saabunud Mannule oma koduküla :) Sõime jäätist – uskumatult hea on Itaalia lahtine jäätis, seda maitseelamust ei anna meil pakutava jäätisega kuidagi võrrelda :) see on lihtsalt nii hea :)
Õhtul otsustasime valmistada kodust õhtusööki :) värsket pastat :) poest saime kõik vajaliku ja hakkasime valmistama :) aga mis puudus oli gaas gaasipliidis :) Siirdusime siis Mannuga allakorrusele ukse taha, kus omanik ütles end elavat. Koputasime ja ootasime – ei midagi, koputasime uuesti – ei midagi :) samas kuuleme, et korteris toimub vestlus :) koputame uuesti ja kõvemini – ei midagi. Leidsime ukse tagant ühe nupu, vajutasime :) ei mingit häält – ja tuldi uksele :) selgus, et olime kustutanud toas tule :) Küsisime omanikku Giusep´t, teda ei olevat kodus. Tuli üks tädi asja uurima. Otseloomulikult käis vestlus itaalia keelesv :) Selgus, et gaas on otsas, ta helistas Giusep´ele, kes tõi uue ballooni ja me saime hakata oma õhtusööki valmistama :) ja see tuli otseloomulikult suurepärane :)

27. september (pühapäev) varahommikul siirdusime Firenze´sse. Jällegi üks kaunis Itaalia linn. Kui kohale jõudsime siirdusime turismipunkti, kus juhatati meid tähtsamate vaatamisväärsuste juurde ja anti näppu kaart.

Firenze on kuulus oma nahatoodete poolest ja ei saanud ka meie nende vastu. Kõik meist said mõne nahatoote võrra rikkamaks, mina lausa kahe asja võrra :)

Nautisime ka kohalikus söögikohas lõunat: salat oli super, knokid pestoga – super, kana köögiviljadega :) osutus kanaks friikartulitega :) aga oli ka väga maitsev, seega saime kõik väga maitsvat Itaalia kööki :) Ja muidugi õlu, sel kuumal päeval... maitses väga hästi. Üldse terve reisi ajal olin mina rohkem Itaalia õlle kui veini fänn. Maitsesin alati teiste klaasist ka veini, ja see oli alati maitsev, kuid jäin siiski õlle juurde :)

Kui söök nauditud, siis jällegi rongile :) ja algas tagasisõit Vadasse :)

28. september (esmaspäev) äratus varajane, 6:15 et anda ära võtmed ja jõuda varajasele rongile. Võtmetega veel see lugu, et Giusep rääkis pidevalt, et tal on shop keskväljakul, kus ta müüb ajalehti :) ja et "you must see that", et meil on võimalik igalajal temaga seal kokku saada ja võtmed peaksime ka sinna viima :) kõik Vadas veedetud päevad käisime lahtiste silmadega keskväljakul, et leida Giusep´t ja tema poodi :) aga ei leidnud :) ja ei leidnud. Seetõttu arvestasime esmaspäeva hommikul 20 minutit Giusepe ja tema poe otsimiseks :) ja ennäe, kes meile esimesena grossantiga vastu jalutab? Giusep :) ja siis märkasime ka tema poodi ehk kioskit keset väljakut, olime kõik need päevad selle ümber siblinud ja poodidesse sisse piilunud, aga seda suurt kioskit ei olnud märganud :)
Ja nii jäigi meil palju aega, et jõuda rahulikult raudteejaama ja jätta Vadaga „nägemist“ :)nautisime teepeal Cafe Latte´t ja sõime grossanti marmelaadiga :)

Jõudsime Rooma kella 12ne paiku, tee apartementi oli selge nii, et sinna jõudmine ei valmistanud raskusi :) Kotid korterisse ja siis linnapeale vaatamisväärsusi uurima :) ja neid oli päris palju. Rooma on täis väga ilusaid ja võimsaid hooneid ja väljakuid.
Sattusime ka kirbuturule, kust ostsime 5 euro eest käekotid Manniga :)

Õhtuks olid jalad väsinud, käisime veidi värskendamas korteris ja siis õhtust Roomat nautimas ja snäkke otsimas.

29. september (teisipäev) ärkasime hilja ja siirdusime linnapeale värsket grossanti ja Cafe Latte´t nautima :) ja shoplema :) Teenindus on Itaalias naljakas – esmatähtis on ikka suhtlus itaallasega :) nt grossanti ostes seletas teenindaja telefoniga ja tegi väga kurja nägu, kui temalt midagi küsiti :) ja kogu teenindamise aeg lobises ta telefoniga – nii et pool asja, mida küsiti läks kaduma ja see, et tema ei saanud aru, ei häirinud teda üldse :( Ka poes käies võid oodata järjekorras ja vaadata kuidas kassapidaja lihtsalt suhtleb oma tuttvaga 10 minutit järjest ja ei saa ostjaid teenindada :)
Lõuna ajal võtsime korterist kohvrid ja viisime raudteejaama hoiule. Esimesed 4h 4 eurot, järgmised 60 senti :) raudteejaamast siirdusime jällegi linnapeale vaatamisväärsusi nautima, jalutama ja sööma :) ja shoplema :)

Õhtul kella kümne ajal siirdusime jällegi raudteejaama ja võtsime kohvrid ning viimane rong lennujaama väljus 22.52, 23:25 olime lennujaamas, check in-i ei tahtnud meile veel keegi teha hommikusele 7:45 Praha lennule :) seega sättisime end seal sisse, pidasime piknikku ja viskasime külili :)

öine aeg raudteejaamas läks väga kiiresti. Kella kuuest saime teha check in-i ja siirdusime kinnisele alale :) Teeninduse kohta lennujaamas käib sama asi nagu linnaski. Itaallastele on väga tähtis suhtlemine – suhtlemine omavahel. Kui neil on suhtlemine töökaaslasega pooleli, siis neid segada ei tohi :) nt kui check in peaks juba ammu alanud olema, aga tema ei teeninda inimest, sest tal lauanaaber suhtleb temaga ja mina kui reisija ei või teda selles segada :) Olime seal kõik rivis ja väsinud, ja teenindaa ütles, et check in hakkab 5 minuti pärast, ja siis me seal seisime ja kuulasime nende vestlust itaalia keeles 30 minutit :)

.... paus kribamisel...

2009-08-31T00:45:00.001-07:00

... ja nii need nädalad möödusid... ja siia ajaveebi ei ole jõudnudki midagi kribada. Mitte et ei oleks midagi teinud, vaid lihtsalt ei ole jõudnud sõnu seada ja põnevaid seiku kirja panna :) ehk lihtsamini öeldes, laiskus sai minust võitu... :)

Vahepeal olen läbi saanud Marlena De Blasi esimese raamatu "Tuhat päeva Veneetsias". Kirjatükk meeldis väga ja tekitas soovi seda kaunist kohta maakeral külastada. Hetkel on käsil tema teine raamat Toscanast, loodan, et jõuan selle enne läbi, kui septembri lõpus Itaaliasse sõidan... et siis saaks paralleele tõmmata ja juba nagu tuttavaid kohti külastada :)

Eile hommikupoolikul toimus fotosessioon kodus, nimelt aitas vend mind hädast välja ja tuli tegi portree, mida vajasin. Et siis pilt, mis valituks osutus:

Päris asjalik eksole :) (foto: Mardo Männimägi)

Eile pärastlõunal sai käidud Kaberneemes koos Gailiga fotossessioonil. Põnev oli ja samas tekkis jälle tunne põue, et oi kui ilus loodus ikka meil siin Eestis on, selline karge värske õhk ja loodus, mis paneb end imetlema... ning pohlad ja mustikad, mmmmmmm, oskaks me vaid seda hinnata ... ja oma metsaalused puhtana hoida :) oleks ka tulevikus, mida imetleda :)

....

... nädal puhkust läks nagu niuhti...

2009-08-10T23:48:00.000-07:00

Minu puhkuse ajaks oli tellitud supper rannailm, kahju ainult, et mul ei olnud võimalik seda nautida :) nimelt olin ma organiseerinud endale puhkuse ajaks piisavalt tegevust, et ei saaks puhata :)
4. augustil külastas meid Madonna, et sai siis Lauluväljakul tööl oldud. Kontserdil oli palju palju palju rahvast ja esineja ise oli suurel laval nagu väike kargav täpp :) Muusika oli hea ;) ja vähemalt saan * kirja panna, et olin seal :)

Alates kolmapäevast olen õhtud veetnud Albus Tõnis Mäe lavastatud "Tarkusel".

TARKUS lugejale, kolmele solistile, kammerkoorile ja ansamblile

Mängukoht: Albu, Kukenoosi viljakuivati

Tekstid: kuningas Saalomon, Blaise Pascal, Bô Yin Râ, dalai-laama, A. H. Tammsaare, Kaarel Kuurmaa, Tõnis Mägi

Solistid: Tõnis Mägi, Chalice, Liidia Mägi

Lugeja: Aarne Üksküla

Kammerkoor „Head ööd, vend“, dirigent Pärt Uusberg

Kooriseaded: Oleg Pissarenko

Muusika ja sõna on kokkupõimunud ja paneb kuulajat/vaatajat mõtlema tänapäeva elu üle st vähemalt mind... etenduse muusikalisest osast jäi kummitama lause: "Meil on suuremad majad, aga väiksemad pered, rohkem mugavust, kuid vähem aega..."

Jällegi reede :)

2009-07-30T23:53:00.000-07:00

Eile õhtul lõpetasin "Viinamägi Toscanas" lugemise, raamat oli väga kerge lugemispala ja samas isutas hullult Itaalia järgi. Kes veel ei ole seda kirjatükki lugenud, siis soovitan soojalt :)

Et siis nüüd on aeg võtta ette järgmine Itaalia elu ja olu ja toitu kajastav raamat "Tuhat päeva Veneetsias". Tegelikult sai sellega eile veidi algust tehtud ja vähemalt esimene peatükk oli väga kergelt loetav ja huvitekitav :) Sest enne septembri lõppu on vaja ju kõik Marlena de Blasi raamatud läbi lugeda :) - vähemalt plaan on hetkel selline ...

Tänane ilm on nädalavahetuse alguse puhul lausa kohustuslik, seda vähemalt Eesti kliima puhul: taevas on pilvine ja õues oleks nagu õhtu - hämarus, mis sellest, et kell on 10 hommikul :D . No ega ei või ju nädalavahetuse vabad päevad päikselised ja energilised olla... Seega tuleb "sitt suusa ilm jälle" :) aga noh, kes ütles, et koguaeg peaks suusatama :) eks tuleb end siis tubaste tegevustega, sealhulgas raamatulugemisega, lõbustada :)

Kolmapäev...

2009-07-28T22:31:00.000-07:00

... tänasega saab jällegi ühe töönädala selgroog murtuks... ja aeg muudkui lendab. Mõned meenutused eelmiste päevade tegemistest. Nädalavahetusel käisin oma õnneseene :) Lucky´ga ja tema sõpradega Stroomi rannas. Kogu jalutuskäiguks ja solberdamiseks kulus meil lausa 3,5 tundi ning pärast seda olin suutnud oma labradori täitsa ära väsitada :) ... mis oli ka üks eesmärkidest. Vesi Stroomi rannas oli soe ja lainetas ja isegi päike piilus vahepeal pilve tagant... Lisan ka meie seltkonna pildi:

Esiplaanil on Siina, pisike on Sofi ja tagaplaanil on minu Õnneseen :) lõbus seltskond alati :)

Esmaspäeval sai väga vahva ja uue seltskonnaga käidud ühes uues pargis piknikku pidamas :) Pargi nimi ei jäänud kuidagi meelde, aga asukoht on vana Volta tehase lähistel :) Seltskond oli väga lahe. Ausalt öeldes ma ei mäletagi, millal viimati piknikul käisin, arvatavasti 3-4 aastat tagasi, kui sai töökaaslastega ikka Tabasalu pankrannikul grillimas käidud :) Aga jah äratundmisrõõm oli suur ... ja loodan, et lähitulevikus tuleb piknikutamisi veel :)

Eile õnnestus mul Harku metsas läbida joostes ~8km ... päris hea tunne oli pärast seda maratoni :) Algul oli Lucky krips-kraps ja aina tuuseldas, kuid lõpus juba vaatas mulle otsa küsivate silmadega, "no kuhu sul nii kiire on" .... "kui palju veel peab siblima?" ... jällegi päris vahva ja tervislik õhtupooli sai seal veedetud :)
Ja õhtul õnnestus isegi paar peatükki raamatust "Viinamägi Toscanas" edasi vuristada :) ... veel kolm peatükki ja ongi see suurepärane raamat läbi... ja saab järgmise Itaaliat kirjeldava raamatu ettevõtta :)

Reede :)

2009-07-24T01:35:00.000-07:00

Tänane reede on lummatud Itaaliast. Nimelt, alustades "Viinamägi Toscanas" lugemist, tekkis selline isu Itaalia toitude ja üldse Itaalia järgi... seda vist pole võimalik isegi mitte sõnadesse panna, milline isu :)

Ja siis tuli meili Lufthansa pakkumine Itaaliasse Rooma 2999,- ... ütleme nii, et mõte hakkas liikuma, ja hakkasin otsima sobivat kuupäeva ja klapitama seda sobiva hinnaga, tulemus oli see, et 3100.- oleks saanud novembris minna... seega pettumus :( küll väike aga ikkagi.

Järgmisena sai proovitud nii Finnairi kui ka Estonian Airi, ühe puhul ehk siis EA puhul tuli välja, et ta ei lendagi sel ajal enam Rooma ja FA puhul osutusid hinnad liig kõrgeks :( ... aga loobuda ei soovinud, ja siis nagu võluväel külastades http://www.tallinn-airport.ee/ lehe kampaaniate rubriiki säras mulle vastu CZA Czech Airlines´i pakkumine, mis osutus täiesti vastapandamatuks :) ja nüüd ma juba ootan seda reisi :)

... ütleme nii, et on, mida oodata: hetkel plaan olla päevake Roomas ja siis rännata Toscanasse ja külastada ka Umbria väikelinnu :) ... ja otseloomulikult nautida Itaalia kööki.... mmmmmmm ja veini ;)

Suveõhtused plaanid ....

2009-07-23T00:33:00.000-07:00

Minu meelest terve juunikuu TV3 reklaamis oma suvekrimka sarju: "Argipäeviti kell 20:30 suvekrimkad TV3-s" ... juba kolmandat nädalat näidatakse seal vaid "naljakaid koduvideosid" ... minule kui krimkade fännile on see suur pettumus - tekib küsimus, KAS SUVI ON LÄBI? Või sai TV3-l raha otsa?

Minu teada kestab suvi ikka septembrini ju, aga näed sarju näidati vaid paar nädalat. Ja kahjuks kulutatakse seda eetriaega nüüd mingitele mõtetutele koduvideotele, kus inimesed on oma lollused linti võtnud ...

Õnneks näidatakse kolmapäeviti KANAL 2-s "Jälgi jätmata", seega saan tilga krimisarjade doosist ikka kätte :) .... ning eile sai seda siis jällegi jälgitud :)

Raamatud, mida plaanin lähiajal lugeda :)

2009-07-23T00:07:00.001-07:00

Plaan on lähitulevikus (oleneb, kui kaua mul nende raamatute veerimiseks kulub) :) lugeda Itaalia teemalisi teoseid. Põhjus lihtne, kuna olen soetanud endale peaaegu kõik Marlena de Blasi raamatud, siis ei tohi neid ju riiulile tolmuma jätta :)

Esimesena võtaks käsile:

Tuhat päeva Veneetsias
Ootamatu armastuslugu

Ja siis:
Tuhat päeva Toskaanas

Ja siis :) kui veel jaksu on:
Sel suvel Sitsiilias

Ja selle autori lõpetuseks:
Palazzo perenaine
Kodu leidmine Umbrias

Hetkel on tuhin ja soov raamatud läbi lugeda ja veel sügavamale Itaalia lummusesse langeda täitsa olemas, ma loodan, et päikesevaene suvi ja töökoormus mul seda tuhinat ja jõudu ära ei võta. Sest on veel raamatuid, mis mul riiulis lugemata on, neid on lausa mitusada - ma vähemalt julgen arvata :)

Õhtu täis sporti ja Itaaliat ja põnevust

2009-07-22T22:26:00.000-07:00

Eile õhtul peale tööd sai kohe siblitud Harku metsa ning osa võetud Swedbanki tervisejooksu XII etapist. Etappi pikkus oli ~4 km nagu alati :). Jooks läks kergelt, ja oligi finiši joon ületatud :)

Juba mõned päevad tagasi alustasin Ferenc Maté raamatu "Viinamägi Toscanas" lugemist.

Ning eile jätkasin selle veerimist. :) Raamat on kerge lugemispala ja samas tekitab sellise isu Itaalia ja selle maa toitude järgi. Looduse ja eluolu kireldused lausa kisuvad seda maad külastama. Kuna Lufthansa´lt oli tulnud just meili peale pakkumine, et 2999 eek´iga Rooma, siis hakkasin kuupäevi proovima. Soov oli Itaaliat külastada septembris, kuid kui kuupäevi läbi mängisin selgus, et soodsaid pileteid saaks vaid oktoobri lõpuks või novembriks, et siis väike pettumus ... aga eks tuleb rohkem silmad lahti hoida ja lennuhindu jälgida, ehk ikka õnnestub septembris kirjeldatud maad ka külastada.

Esimene kirjatükk :)

2009-07-22T06:49:00.001-07:00

Blogi pidamine on pidevalt mõttes olnud, kuid selleni ei ole õnnestunud seni jõuda st olen küll katsetanud, aga tundub, ei ole leidnud järjepidevust ja piisavalt aega :) aga eks alati saab uuesti üritada.
Oma esimeses postituses on raske kohe midagi põhjapanevat kirjutada, seega kirjeldan oma nädalavahetuse tegemisi, kuna hetkel on just need need säravad hetked, mis keerulisel töönädalal suunurki ülespoole tirivad :D
Reedel sai väga armsal sõbral külas käidud ja tema vananemist ja 30ndatesse jõudmist tähistatud. Lisan ka pildi, tõestamaks antud ürituse lõbusust:

Ja kuna oli nii tähtis kogunemine, siis otsustasin ka oma kokakunsti katsetada :)

Küpsetatavaks koogiks valisin:

TOORJUUSTU TORDI

Kogus kuuele - aga antud juhul jagus rohkematele :)
Aeg ettevalmistamiseks 15 min, küpsetamiseks 1 tund

Põhi: 160 g margariini; 65 g suhkrut; 2 muna; 240 g jahu; 1 tl küpsetuspulbrit
Täidis 1: 300 g aprikoosidšemmi
Täidis 2: 4 muna; 100 g suhkrut; 30 g vanillisuhkrut; 500 g maitsestamata toorjuustu (näit."cream bonjouri"); 2-3 aprikoosituhksuhkrut

Tegevus :)
Sega kokku kõik põhjaks vajalikud toiduained. Vooderda vorm taignaga nii, et jääksid 4 cm kõrgused küljed. Täida vorm aprikoosidžemmiga. Vahusta munad ja suhkur, lisa toorjuust ja sega ühtlaseks. Vala segu vormi kõige peale. Küpseta ahjus 160 °C juures 1 tund. Raputa üle tuhksuhkruga ja paku juurde aprikoose.

Ja välja tuli selline maiuspala:

* kommentaariks võiksin soovitada, et tuleks kasutada sügavamat vormi, kuhu kook teha, siis ei juhtu nii nagu minul, kooki tuli rohkem kui oskasin oodata :)