Monday, June 28, 2010
MARLEY JA MINA
Lugu noorest abielupaarist, kes alustab ühist kooselu, ning suurest, arulagedast, parandamatust, aga ka vastupandamatust labradorist, kes muutis kogu nende elu – neid ja nende lapsi, muutis perekonda, kelleks nad said. See pole vaid ühe koera ega koeraga pere lugu, vaid liigutav ja humoorikas lugu inimestest ja loomast, kellel on ühine elutee, tõusude ja languste, naeru ja pisarate, rõõmude ja südamevaluga.
Selle raamatu lugemine venis jõudsalt :) ... põhjus ei olnud mitte selles, et oleks igav ja aeglaselt loetav raamat, vaid pigem vist selles, et ajaperiood selline, kus peale tööd lihtsalt ei suuda lugeda ning uni ja voodi on paremad kaaslased kui raamat. Aga läbi ta sai...
Raamat oli huvitav lugeda, iga rida oli nagu koopia minu elust, kui Lucky võtsime... labrador on ikka labrador... :) ja Marley on oma loomuselt väga Lucky´lik, kuigi jah äikese tormi Lucky absoluutselt ei karda... Samas, mida lõpu poole raamat läks, seda kurvemaks muutus minu meel, see kuidas kirjeldati Marley vanadust ja raskusi, siis oli silm lugedes ikka koguaeg märg ... ja aina märjemaks läks ... kardan juba ette Lucky vanadust... samas, eks see ole elu paratamatus ja koerad lihtsalt elavad vähem kui inimesed...
Paralleele minu elust oli raamatus ikka palju ja kõige rohkem jäi meelde see, et see koer suudab end 101%-liselt pereliikmeks sulandada... nii nagu Lucky´gi, kui temast eemal olla, siis pidevalt mõtlen sellele, et kuidas tal läheb ja kuidas ta ilma minuta hakkama saab :)
Ma olen näinud ka filmi, mis selle raamatu põhjal tehtud, kuid raamat oli oluliselt parem ja sisukam, film oli vaid kerge ülelend ühe koera loost, seda lähedust ja kiindumust ei tulnud sealt väga välja ...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment