Jõululugu...

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas Jõuluvanast Jõuluvana sai? See on seni avaldamata lugu tema elust. Hoolimata perekondlikust tragöödiast ja raskest elust, kasvas kaugel Põhjamaal, hingematva maastiku taustal üks suur ning puhas süda täis armastust kogu maailma laste vastu. Kaugel Lapimaa külas kaotab noor Nikolas õnnetul kombel oma pere ja kasvab üles külaelanike hoole all. Igal jõuluõhtul kolib Nikolas järgmise pere juurde. Tänutäheks hakkab poiss pere lastele lahkumiskingiks valmistama mänguasju. Aastate möödudes koguneb kasuperesid aina rohkem ja rohkem ning õige pea on jõuluhommikul kingitused iga maja ukse taga.

Kui küla tabab ikaldusaasta, ei jää külaelanikel muud üle kui saata Nikolas kaugele metsa, erakust puusepa Iisaki juurde õpipoisiks, kelle karmi õpetuse all saab poisist osav puusepp. Nüüd võib ta valmistada veelgi paremaid kingitusi ja töötada aina kiiremini. Samuti hakkab ta kandma punast kostüümi ja kasutama põhjapõtrade abi kinkide kohaleviimisel.

Aastad mööduvad. Nikolas on nüüd juba väga vana mees. Jõulukingitraditsiooni ähvardab oht igaveseks hääbuda, kui just imet ei juhtu…


Südamlik lugu, mis tegi silma märjaks. Oleks vaid sellise suure südamega inimesi rohkem, siis oleks ka maailm palju palju palju südamlikum ja hoolivam. Uskumatult kurb õnnetus, kui pisike poiss kaotab jõuluõhtul oma pere (vanemad ja väikse õe) ja vaatamata sellele leiab ta endas jõudu olla õnnelik ja tahet teha teistele rõõmu ...

Südamlikke ja sooje jõule kõigile! Ärgem unustagem, et õnn peitub väikestes asjades :)

Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2 tuhat inimest, enamus neist läheb tööle.

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: Viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi ja jätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: Üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle, et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead. See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem, ilma erandita, sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min: muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund: Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.

Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.
See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist “Märkamine, maitse ja prioriteedid”. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?
Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine: kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?

*Hea Sõber, märka inimesi, kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks ja abiks! Leia see hetk ja küsi talt: "Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"

Sündmused sel nädalal

25. november teatavasti kadripäev, et siis sai ka enda nimepäeva meeles peetud ja kook küpsetatud ...

Algselt oli koogi nimi "Tsitrusemaitseline ploomikook", kuid minul kujunes see "Tsitrusemaitseliseks mustsõstrakoogiks" ... ja maitses oivaliselt :)

10 tk valmistamiseks:

PÕHI:
3 dl nisujahu
125 g võid
2 sl külma vett

KATE:
3 peotäit mustisõstraid
1 sidruni riivitud koor
0,75 dl sidrunist pressitud mahla
1,5 dl suhkrut
3 muna
1 dl vahukoort (ma panin 2 dl, et ikka rammusam oleks)
50 g mandlilaaste

Haki jahu võiga läbi. Lisa külm vesi ja sega ühtlaseks taignaks, suru 24 cm läbimõõduga võitatud ahjuvormi põhja ja äärtele. Lase 30 minutit külmas seista. Eelküpseta koogipõhja 175 kraadises ahjus 15 minutit. Sega sidrunikoor ja -mahl, suhkur, munad ja vahukoor kausis. Lao mustsõstrad eelküpsetatud põhjale. Vala peale vedel kattesegu ja puista üle mandlilaastudega. Küpseta veel 40 minutit ahju alumisel siinil.

Laupäev ... tegude rohke päev :

Massaaz "Viimsi SPA-s"
Kino külastus Coca-Cola Plazas "Probleemid paradiisis"
Õhtusöök Vapianos

Pühapäev ... 1. advent, tõstsin välja jõulukaunistused ... Luckyl oli uurimist kui palju

:)

Esimest korda elus meisterdasin ise ka TOM Kha Gai supi :)

Ka 1. advendi cake sai küpsetatud õunakoogi näol :)

Retsept küpsenud minu peas:

Vajalikud koostisosad:

PÕHI:
1 pk Taluvõid
3 sl suhkrut
3 muna
300 g jahu (umbes)
1 tl küpsetuspulbrit
200 g NOPRI talu maitsestamata jogurtit

KATE:
Õunu, nii palju kui mahub :)
Kaneeli
Suhkrut

Munad vahustad ära, lisad suhkru ja sulatatud või, vahustad veel ning lisad jogurti ja küpsetuspulbri. Ja hakkad vähehaaval lisama jahu :) kui on tainas valmis silud selle võiga määritud pannile ja paned külmkappi 15 min jahtuma, ning hiljem lisad õunad, suhkru ja kaneeli ning küpsetad 200 kraadises ahjus 45 min.

... midagi...

Nädalavahetuse kuulsused:

Eile käisime vaatamas filmi "Ajaränduri naine":



Clare (Rachel McAdams) on armastanud Henryt (Eric Bana) kogu oma elu. Ta usub, et nad on kokku määratud, kuigi iial ei tea, millal nad peavad jälle lahus olema. Henry on nimelt ajarändur, kelle needuseks on haruldane geneetiline anomaalia, mis paneb teda kontrollimatult ajas aastate vahel edasi-tagasi liikuma. Hoolimata sellest, et Henry rännakud neid ilma hoiatuseta lahku viivad ja teadmata, millal nad jälle koos saavad olla, püüab Clare meeleheitlikult ehitada ühist elu oma ainsa tõelise armastusega. Film on Audrey Niffeneggeri samanimelisel menuromaanil põhinev lugu armastusest.

Film on armas ja nauditav armastuslugu. Selline, kuhu lüüakse segi reaalsus, müstika ja absurdsus.

"Poiss triibulises pidžaamas" John Boyne

Lugema hakates lähed sa rännakule üheka-aastase poisi Brunoga (aga see raamat ei ole mõeldud üheksa-aastastele). Ja mõne aja pärast jõuad sa koos Brunoga traataiani. Loodetavasti sa päriselus selliseid aedu nägema ei pea.


Raamat räägib sündmustest Auschwitzis läbi üheksa-aastase Bruno silmade. Ühel päeval saab ta teada, et ta isa on saanud ametikõrgendust ja nad peavad jätma oma Berliini kodu ja kolima. Uues kohas pole Brunol mängukaaslasi, kuid ühel päeval saab ta tuttavaks teisel pool traataeda elava poisiga. Bruno keelatud sõprus juudi poisiga viib ehmatavate tagajärgedeni. Raamat on ülikergesti loetav ja haarab kaasa, st võimatu käest panna, enne kui läbi loetud.


Raamat sellest, kuidas miski siin ilmas ei jää karistamata ja karistus osaks saada just läbi süütute lähedaste. Vüürelil olid Bruno isaga suured plaanid, kuid saatusel olid Brunoga suuremad.

Mad World

All around me are familiar faces
Worn out places, worn out faces
Bright and early for their daily races
Going nowhere, going nowhere
Their tears are filling up their glasses
No expression, no expression
Hide my head, I want to drown my sorrow
No tomorrow, no tomorrow

And I find it kind of funny, I find it kind of sad...
The dreams in which I'm dying are the best I've ever had
I find it hard to tell you, I find it hard to take...
When people run in circles, it's a very, very

Mad World...
Mad World...

Children waiting for the day they feel good
Happy Birthday, Happy Birthday
And I feel the way that every child should
Sit and listen, sit and listen
Went to school and I was very nervous
No one knew me, no one knew me
Hello teacher, tell me what's my lesson
Look right through me, look right through me

And I find it kind of funny, I find it kind of sad...
The dreams in which I'm dying are the best
I've ever had I find it hard to tell you, I find it hard to take...
When people run in circles, it's a very, very

Mad World...
Mad World...
Enlarged in you...
Mad World...

Petrone Print - blogikampaania

Petrone Print alustas blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleb postitada oma blogis järgmised viis linki:
* Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler
* Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
* Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
* Meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost
* Petrone Print kirjastus ja netipood

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv.
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud.
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini.
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

Tegemised...

Neljapäeval teater :)



Ema sünnipäeva puhul käisime kogu perega Linnateatris vaatamas "Ohvrit mängides" :

"Ma kardan surra... ma vaktsineerin ennast ... see on nagu vaktsiin, põed selle kergemas vormis läbi, millesse nakatuda ei taha... sellepärast ma valisin endale sellise töö ... Ma mängin juurdluslike eksperimentide ajal kannatanuid... jah... mängin... vaktsineerin ennast, põen kergemas vormis läbi ... et vältida... " Presnjakovid.






Etendus tõsisest teemast, kuid samas oli mängitud nii hoogsalt ja lõbusalt, et vahepeal jäi lausa hing kinni naerust. Sisaldab väga naljakaid vahepalasid, mille puhul ei suuda lihtsalt itsitamist jätta :)

... soovitan soojalt ;)

Nädalavahetus...

Reede... kadus ei teagi kuhu :)

Laupäev... kadus kaa, sisaldas kahte sünnipäevapidu :)

Pühapäev... Itaalia õhtusöök...

Meisterdasin pastat ja isetehtud pestot ning tiramisu kooki :) Lisaks igasugu itaalia snäkki ... laud oli lookas ja külalistele maitses... pildike ka söögilauast:)

... ja oligi käes jälle töönädal :)

Mõni nädalavahetuse pilt ka minu "rosinsilmast"

MASU... ja kuhu see meid viinud on...

Lausa masendav on see, mida inimesed teevad... Nimelt on minu maakodu juba neli korda röövitud ja rüüstatud, ja seda viimase aasta jooksul... ja ikka leitakse, mida võtta ja mida lõhkuda... kui kaugele veel see asi läheb, kui varem veeti ära külmkapp ja muu tehnika ja kisti seinast kõik kellad ja kapid, et äkki on raha sinna taha peidetud... (seal ei ole juba 2 aastat kedagi pidevalt sees elanud - saage aru vargad, et kui mul oleks raha, siis hoiaks ma seda pangas, mitte kella taga)... siis seekord läksid juba kummikud, toiduained, muruniiduk ja absoluutselt kõik, mida sai ära viia - uskumatud inimesed, kas neil tõesti südametunnistust absoluutselt ei ole??? Äkki tuleks sissepääs ära mineerida ning panna hoiatusmärgid, kuid samas kui keegi miini tõttu jala kaotab, pannakse mind kui potentsiaalset mõrvarit vangi... aga kus on õiglus, ei kuskil, vähemalt mitte meie õigusriigis mitte...



ja see MASU ehk "ma suudan" on meid viinud selleni, et iga kuradi töötu on minu silmis potentsiaalne varas, seda vähemalt Järvamaal.... nii on muidugi masendav mõelda, aga lihtsalt ei suuda enam inimloomast hästi mõelda... sest kui sina näed vaeva ja üritad midagi hästi ja ilusti teha, siis tuleb mingi idioodist töötu ja lihtsalt rüüstab ja lõhub kõik sinu ilusa ära...





Ma loodan, et need, kes selliste tegudega tegelevad lihtsalt leiavad lähiajal miini, mille otsa astudes mõistavad, et lisaks röövimisele ja rüüstamisele on ka teine võimalus elada, see on tööd teha!!! See ei olegi nii raske, ja kui väga tahta, siis saab tööd teha igaüks, kas siis Eestis või mujal maailmas... ole ainult inimene ja löö käed külge!

Sall...

Ja valmis ta juba eelmisel pühapäeval tegelikult :) aga nüüd siis minu näputöö pilt kaa:

Jätkan soojade sääriste tegemisega, eks näis mil need valmivad :)

Hehee, jälle nädalavahetus...

... mis sai ülikiirelt otsa :D


Reedel peale tööd sai shopatud, st villapallide jaoks villa ostetud ja HULLARITE PÄEVADELT kala :) kuigi jah, ütleme nii, et kala hind nüüd küll HULLULT odav ei olnud, pigem ikka HULLULT kõrge :) ... aga see selleks. Reede õhtul olime kutsutud mu venna tehtud fotode näituse avamisele st glämmi üritusele :) omamoodi huvitav oli :) Näitus ise on Rotermani Aatriumis... Näituse nimi on "What the Fu*k is MMA" ja ma arvan, et tasub isegi külastada ning laupäeval ma sellega tegelesin st vähemalt hommikupoole :)

Laupäeva õhtupoolik möödus sünnipäevadel st õhtusse mahtus nii ühe 2 aastase poisi sünnipäev kui ka kahe ühe juba 30se ja teise veel 30se sünnipäev... mis toimus Sõpruse pst Ärimajas asuvas Lounges... Omapärane koht, aga ei midagi erilist :)

Pühapäeva hommikul, kui ma lõpuks ärkasin, seadsime autorattad Vääna poole ... külastasime sügisest ja vihmast loodust, mis oli omamoodi kogemus... Lucky´le väga meeldis, isegi karge suplus jões oli talle meelepärane :)

Pärast külma sügise nautimist, siirdusime Gaili juurde pastat tegema. Sellist, päris ise tehtud pastat... ja jäätist. Nii pasta kui jäätis kukkusid välja SUPER head ja viisid keele alla ... isetehtud, hästi tehtud... ja omamoodi huvitab protsess oli see kõik ning põnev oli osa saada... mõni pildikilluke ka sellest protsessist :D

... et missiis muud, kui üritame selle töönädalaga jälle ühelepoole saada ja ootame nädalavahetust... vaid 5 päeva siblimist ja asjatamit ja ongi ta juba käega katsuda :D

Nädalavahetus ...

... vilets kribaja olen, sellest olen nüüd aru saanud :) kohe ei jõua siia kirjutama oma seiklustest :)

Reedel käisin Linnateatris vaatamas etendust "Nii see on (kui teile näib)"

Loo tegevus toimub väikeses Itaalia linnakeses, kuhu on hiljuti kolinud keegi ametnik koos oma naise ja ämmaga. Mitmed tahud selle omaettehoidva perekonna elukorralduses köidavad aga naabrite uudishimu ja lõpuks on kohalik seltskond viimseni ärevusest haaratud, et nende „saladust" välja uurida. Intriigidemöllus ei saa lõpuks enam keegi aru, kes valetab ja kes räägib tõtt, või kas üheselt võetavat tõde üldse ongi olemas…

Tõde on iga inimese vaatevinglist erinev st igal inimesel on oma tõde, millest ta ei loobu :)


Laupäeval sai osaletud 90ndate stiilis sünnipäeval. Toimumiskoht: Jõelähtme golfiklubi :) Golfi ei mängitud, aga tantsitud sai kõvasti :)
Söök oli hea ning teenindus tipptasemel. Õhtujuhiks oli Marko Lõhmus - suutis suurepäraselt rahvast taltsutada ja tegutsema panna :) Diskor Indrek Parts tantsutas rahvast kuni hommikul kella neljani :)





Pühapäev - möödus voodis ... no comments :)

Laupäev käsitöötoaga :)

Käsitöötuba nimega "villapallid" oli tänane peamine teema :) Algas kõik sellest, et saabusid Gaili, Kirke ja Kerttu... seadsime oma väikese töötoa püsti:

Vajalik oli kauss leige veega, erinevat värvi villa ja seepi :) ... ja et väga ei lodistaks kattesaunalina, et elamine väga seebiseks ei muutuks :)

Edasi jätkus tegevus nii:

rullisime väikese villa tüki mõnusaks kuuliks, kastsime vette, määrisime seebigaga ja siis muudkui keerutasime käte vahel :) ... et muutuks kõvaks kuuliks...

Ja tulemus oli selline:

Kui pallid keerutatud, läksid sooja põranda peale kuivama :) ja nendest saavad lähiajal väga armsad kõrvarõngaste paarid :)

Itaalia tripp... mõne sõnaga :)

22. septembril (teisipäev) kell 22:00 maandusime CZA Czech Airlines´iga Fiumicino lennujaamas. Sealt rongiga Rooma kesklinna ehk Roma Centrale. Rongipilet maksis 11 eurot ja sõit kestis umbes 30 minutit. Roomas algas seiklus, kuna meil ei olnud aimugi kuhu jääb meie ööbimispaik. Õnneks oli kaasas TOMTOM, kes naisterahva häälega juhtas meid mööda auklikke kõnniteid õigesse kohta. Ööbimiskoha leidsime läbi Victoria, eestlase, kes elab Itaalias (http://www.victoriasteps.com/) B&B San Giovanni in Laterano – Via Emanuele Filiberto 271.

23. septembri (kolmapäev) hommikul ärkasime vara ja tegime taas kohvrirännaku rongijaama. Otsustasime süüa hommikust raudteejaamas :) Ikka saia hommikuks nagu kohane :) tellisime ka Latte´t, mis osutuks lihtsalt soojaks vahustatud piimaks :) oleks pidanud küsima Cafe Latte´t Kui hommikusöök nauditud, siis rongile, mis sõitis Põhja-Itaalia rannikule, väikekülla nimega VADA. Sõit kestis ~4 tundi. Rosignano´s tuli meil ringi istuda ja üks peatus tagasi sõita, kuna see rong Vadas ei peatunud. Vada on tuntud oma valgete randade poolest :)Raudteejaam Vadas asub keskusest 1km kaugusel, tuleb minna mööda vahtrate alleed TOMTOM aitas meil jällegi oma elupaiga leida :) Enne veel nautisime lõunat Vada keskväljakul söögikohas :) Minu valitud Toscana salat ei olnud eriti maitsev, aga maksis 8 eurot, lasanje oli väga maitsev aga väike L ning maksis 6,50 Õlu oli ülihea, aga kallis :)

Korter asus 200m keskväljakult. Korteri omanik Giusep oli väga vaikne itaallase kohta, vabandas oma halva ingliskeele pärast, mida ta ei rääkinud ja allkirjastasime itaaliakeelse lepingu J millest ma ühtegi sõna aru ei saanud :) Elamine oli täpselt nagu olime oodanud, seega oli kõik hästi :) Siirdusime randa, mis asus, korterist 400 m kaugusel – see oli, mida olime oodanud :)MÕNUS PUHKUS

Ostlemas käisime kohalikus supermarketis COOP :)

24. septembri (neljapäev) hommikul äratus ilma kellata - ärkasime peale kümmet hommikul, st et siinse aja järgi peale 11 hommikul :) hea uni ühesõnaga. Hommikusöögiks oma väikeste kätega tehtud singisaiad parmesani juustuga .... mmmmm. Ja siis siirdusime randa, kus nautisime sooja päikest - SUPER!
Õhtusöögiks sõime vahelduseks araabia toitu ehk kebabi, mis oli väga maitsev ja hea ning odav :)
Õhtul jalutasime männimetsas ja valgetel randadel – jällegi super elamus!

25. septembri (reede) hommikul kella 8 paiku siirdusime jällegi rongijaama ja sõitsime PISA. Rongisõit maksis 7,20 eurot. Pisas külastasime kuulsat viltust torni ja jalutasime niisama tänavatel.

Edasi siirdusime jällegi rongile ja liikusime edasi Cinque Terra´sse. Kaunis kaljukülade rannik. Alustasime oma rännakut esimesest külast Riomaggiore. Kaljune rannik uskumatult kaunis ja vesi nii sinine, majad väga lahedalt kivikaljule paigutatud. Jõudsime vallutada kolm linna: Riomaggiore, Manarole ja Corniglia. Kõige rohkem meeldis Manarole :) Kuna jalad olid juba väga väsinud ja vaim elamustest ülekoormatud, siis jäid kaks linna Vernazza ja Monterosso al Mare vallutamata, ehk jätsime midagi ja järgmiseks korraks :)

Sealt jällegi tagasi Pisa ja siis selgus, et reede õhtul ei olegi rongiliiklus väga tihe meie kodukoha Vadaga, seega ootasime oma rongi veidi üle kahe tunni :) Aga kasutasime seda aega õhtuse Pisa nautimiseks, mis oli jällegi elamus omaette :)

26. september (laupäev) hommikul siirdusime jällegi kodukoha randa päikest ja vett nautima. :) Lõuna ajal käisime raudteejaamas Mannul vastas ja pärast seda jällegi randa lõunatama ja energiat koguma :) Mannuga käisime ka rannakaubamajas :) shoppamas, kus kõik hilbud 3 eurot :) kaup oli liivale hunnikusse kuhjatud :)

Õhtul jällegi jalutuskäik Vadas, tutvustasime ka äsja saabunud Mannule oma koduküla :) Sõime jäätist – uskumatult hea on Itaalia lahtine jäätis, seda maitseelamust ei anna meil pakutava jäätisega kuidagi võrrelda :) see on lihtsalt nii hea :)
Õhtul otsustasime valmistada kodust õhtusööki :) värsket pastat :) poest saime kõik vajaliku ja hakkasime valmistama :) aga mis puudus oli gaas gaasipliidis :) Siirdusime siis Mannuga allakorrusele ukse taha, kus omanik ütles end elavat. Koputasime ja ootasime – ei midagi, koputasime uuesti – ei midagi :) samas kuuleme, et korteris toimub vestlus :) koputame uuesti ja kõvemini – ei midagi. Leidsime ukse tagant ühe nupu, vajutasime :) ei mingit häält – ja tuldi uksele :) selgus, et olime kustutanud toas tule :) Küsisime omanikku Giusep´t, teda ei olevat kodus. Tuli üks tädi asja uurima. Otseloomulikult käis vestlus itaalia keelesv :) Selgus, et gaas on otsas, ta helistas Giusep´ele, kes tõi uue ballooni ja me saime hakata oma õhtusööki valmistama :) ja see tuli otseloomulikult suurepärane :)

27. september (pühapäev) varahommikul siirdusime Firenze´sse. Jällegi üks kaunis Itaalia linn. Kui kohale jõudsime siirdusime turismipunkti, kus juhatati meid tähtsamate vaatamisväärsuste juurde ja anti näppu kaart.



Firenze on kuulus oma nahatoodete poolest ja ei saanud ka meie nende vastu. Kõik meist said mõne nahatoote võrra rikkamaks, mina lausa kahe asja võrra :)

Nautisime ka kohalikus söögikohas lõunat: salat oli super, knokid pestoga – super, kana köögiviljadega :) osutus kanaks friikartulitega :) aga oli ka väga maitsev, seega saime kõik väga maitsvat Itaalia kööki :) Ja muidugi õlu, sel kuumal päeval... maitses väga hästi. Üldse terve reisi ajal olin mina rohkem Itaalia õlle kui veini fänn. Maitsesin alati teiste klaasist ka veini, ja see oli alati maitsev, kuid jäin siiski õlle juurde :)

Kui söök nauditud, siis jällegi rongile :) ja algas tagasisõit Vadasse :)

28. september (esmaspäev) äratus varajane, 6:15 et anda ära võtmed ja jõuda varajasele rongile. Võtmetega veel see lugu, et Giusep rääkis pidevalt, et tal on shop keskväljakul, kus ta müüb ajalehti :) ja et "you must see that", et meil on võimalik igalajal temaga seal kokku saada ja võtmed peaksime ka sinna viima :) kõik Vadas veedetud päevad käisime lahtiste silmadega keskväljakul, et leida Giusep´t ja tema poodi :) aga ei leidnud :) ja ei leidnud. Seetõttu arvestasime esmaspäeva hommikul 20 minutit Giusepe ja tema poe otsimiseks :) ja ennäe, kes meile esimesena grossantiga vastu jalutab? Giusep :) ja siis märkasime ka tema poodi ehk kioskit keset väljakut, olime kõik need päevad selle ümber siblinud ja poodidesse sisse piilunud, aga seda suurt kioskit ei olnud märganud :)
Ja nii jäigi meil palju aega, et jõuda rahulikult raudteejaama ja jätta Vadaga „nägemist“ :)nautisime teepeal Cafe Latte´t ja sõime grossanti marmelaadiga :)

Jõudsime Rooma kella 12ne paiku, tee apartementi oli selge nii, et sinna jõudmine ei valmistanud raskusi :) Kotid korterisse ja siis linnapeale vaatamisväärsusi uurima :) ja neid oli päris palju. Rooma on täis väga ilusaid ja võimsaid hooneid ja väljakuid.
Sattusime ka kirbuturule, kust ostsime 5 euro eest käekotid Manniga :)

Õhtuks olid jalad väsinud, käisime veidi värskendamas korteris ja siis õhtust Roomat nautimas ja snäkke otsimas.

29. september (teisipäev) ärkasime hilja ja siirdusime linnapeale värsket grossanti ja Cafe Latte´t nautima :) ja shoplema :) Teenindus on Itaalias naljakas – esmatähtis on ikka suhtlus itaallasega :) nt grossanti ostes seletas teenindaja telefoniga ja tegi väga kurja nägu, kui temalt midagi küsiti :) ja kogu teenindamise aeg lobises ta telefoniga – nii et pool asja, mida küsiti läks kaduma ja see, et tema ei saanud aru, ei häirinud teda üldse :( Ka poes käies võid oodata järjekorras ja vaadata kuidas kassapidaja lihtsalt suhtleb oma tuttvaga 10 minutit järjest ja ei saa ostjaid teenindada :)
Lõuna ajal võtsime korterist kohvrid ja viisime raudteejaama hoiule. Esimesed 4h 4 eurot, järgmised 60 senti :) raudteejaamast siirdusime jällegi linnapeale vaatamisväärsusi nautima, jalutama ja sööma :) ja shoplema :)

Õhtul kella kümne ajal siirdusime jällegi raudteejaama ja võtsime kohvrid ning viimane rong lennujaama väljus 22.52, 23:25 olime lennujaamas, check in-i ei tahtnud meile veel keegi teha hommikusele 7:45 Praha lennule :) seega sättisime end seal sisse, pidasime piknikku ja viskasime külili :)

öine aeg raudteejaamas läks väga kiiresti. Kella kuuest saime teha check in-i ja siirdusime kinnisele alale :) Teeninduse kohta lennujaamas käib sama asi nagu linnaski. Itaallastele on väga tähtis suhtlemine – suhtlemine omavahel. Kui neil on suhtlemine töökaaslasega pooleli, siis neid segada ei tohi :) nt kui check in peaks juba ammu alanud olema, aga tema ei teeninda inimest, sest tal lauanaaber suhtleb temaga ja mina kui reisija ei või teda selles segada :) Olime seal kõik rivis ja väsinud, ja teenindaa ütles, et check in hakkab 5 minuti pärast, ja siis me seal seisime ja kuulasime nende vestlust itaalia keeles 30 minutit :)

.... paus kribamisel...

... ja nii need nädalad möödusid... ja siia ajaveebi ei ole jõudnudki midagi kribada. Mitte et ei oleks midagi teinud, vaid lihtsalt ei ole jõudnud sõnu seada ja põnevaid seiku kirja panna :) ehk lihtsamini öeldes, laiskus sai minust võitu... :)

Vahepeal olen läbi saanud Marlena De Blasi esimese raamatu "Tuhat päeva Veneetsias". Kirjatükk meeldis väga ja tekitas soovi seda kaunist kohta maakeral külastada. Hetkel on käsil tema teine raamat Toscanast, loodan, et jõuan selle enne läbi, kui septembri lõpus Itaaliasse sõidan... et siis saaks paralleele tõmmata ja juba nagu tuttavaid kohti külastada :)

Eile hommikupoolikul toimus fotosessioon kodus, nimelt aitas vend mind hädast välja ja tuli tegi portree, mida vajasin. Et siis pilt, mis valituks osutus:

Päris asjalik eksole :) (foto: Mardo Männimägi)

Eile pärastlõunal sai käidud Kaberneemes koos Gailiga fotossessioonil. Põnev oli ja samas tekkis jälle tunne põue, et oi kui ilus loodus ikka meil siin Eestis on, selline karge värske õhk ja loodus, mis paneb end imetlema... ning pohlad ja mustikad, mmmmmmm, oskaks me vaid seda hinnata ... ja oma metsaalused puhtana hoida :) oleks ka tulevikus, mida imetleda :)

....

... nädal puhkust läks nagu niuhti...

Minu puhkuse ajaks oli tellitud supper rannailm, kahju ainult, et mul ei olnud võimalik seda nautida :) nimelt olin ma organiseerinud endale puhkuse ajaks piisavalt tegevust, et ei saaks puhata :)
4. augustil külastas meid Madonna, et sai siis Lauluväljakul tööl oldud. Kontserdil oli palju palju palju rahvast ja esineja ise oli suurel laval nagu väike kargav täpp :) Muusika oli hea ;) ja vähemalt saan * kirja panna, et olin seal :)

Alates kolmapäevast olen õhtud veetnud Albus Tõnis Mäe lavastatud "Tarkusel".

TARKUS lugejale, kolmele solistile, kammerkoorile ja ansamblile

Mängukoht: Albu, Kukenoosi viljakuivati

Tekstid: kuningas Saalomon, Blaise Pascal, Bô Yin Râ, dalai-laama, A. H. Tammsaare, Kaarel Kuurmaa, Tõnis Mägi

Solistid: Tõnis Mägi, Chalice, Liidia Mägi

Lugeja: Aarne Üksküla

Kammerkoor „Head ööd, vend“, dirigent Pärt Uusberg

Kooriseaded: Oleg Pissarenko

Muusika ja sõna on kokkupõimunud ja paneb kuulajat/vaatajat mõtlema tänapäeva elu üle st vähemalt mind... etenduse muusikalisest osast jäi kummitama lause: "Meil on suuremad majad, aga väiksemad pered, rohkem mugavust, kuid vähem aega..."

Jällegi reede :)

Eile õhtul lõpetasin "Viinamägi Toscanas" lugemise, raamat oli väga kerge lugemispala ja samas isutas hullult Itaalia järgi. Kes veel ei ole seda kirjatükki lugenud, siis soovitan soojalt :)

Et siis nüüd on aeg võtta ette järgmine Itaalia elu ja olu ja toitu kajastav raamat "Tuhat päeva Veneetsias". Tegelikult sai sellega eile veidi algust tehtud ja vähemalt esimene peatükk oli väga kergelt loetav ja huvitekitav :) Sest enne septembri lõppu on vaja ju kõik Marlena de Blasi raamatud läbi lugeda :) - vähemalt plaan on hetkel selline ...

Tänane ilm on nädalavahetuse alguse puhul lausa kohustuslik, seda vähemalt Eesti kliima puhul: taevas on pilvine ja õues oleks nagu õhtu - hämarus, mis sellest, et kell on 10 hommikul :D . No ega ei või ju nädalavahetuse vabad päevad päikselised ja energilised olla... Seega tuleb "sitt suusa ilm jälle" :) aga noh, kes ütles, et koguaeg peaks suusatama :) eks tuleb end siis tubaste tegevustega, sealhulgas raamatulugemisega, lõbustada :)

Kolmapäev...

... tänasega saab jällegi ühe töönädala selgroog murtuks... ja aeg muudkui lendab. Mõned meenutused eelmiste päevade tegemistest. Nädalavahetusel käisin oma õnneseene :) Lucky´ga ja tema sõpradega Stroomi rannas. Kogu jalutuskäiguks ja solberdamiseks kulus meil lausa 3,5 tundi ning pärast seda olin suutnud oma labradori täitsa ära väsitada :) ... mis oli ka üks eesmärkidest. Vesi Stroomi rannas oli soe ja lainetas ja isegi päike piilus vahepeal pilve tagant... Lisan ka meie seltkonna pildi:

Esiplaanil on Siina, pisike on Sofi ja tagaplaanil on minu Õnneseen :) lõbus seltskond alati :)

Esmaspäeval sai väga vahva ja uue seltskonnaga käidud ühes uues pargis piknikku pidamas :) Pargi nimi ei jäänud kuidagi meelde, aga asukoht on vana Volta tehase lähistel :) Seltskond oli väga lahe. Ausalt öeldes ma ei mäletagi, millal viimati piknikul käisin, arvatavasti 3-4 aastat tagasi, kui sai töökaaslastega ikka Tabasalu pankrannikul grillimas käidud :) Aga jah äratundmisrõõm oli suur ... ja loodan, et lähitulevikus tuleb piknikutamisi veel :)

Eile õnnestus mul Harku metsas läbida joostes ~8km ... päris hea tunne oli pärast seda maratoni :) Algul oli Lucky krips-kraps ja aina tuuseldas, kuid lõpus juba vaatas mulle otsa küsivate silmadega, "no kuhu sul nii kiire on" .... "kui palju veel peab siblima?" ... jällegi päris vahva ja tervislik õhtupooli sai seal veedetud :)
Ja õhtul õnnestus isegi paar peatükki raamatust "Viinamägi Toscanas" edasi vuristada :) ... veel kolm peatükki ja ongi see suurepärane raamat läbi... ja saab järgmise Itaaliat kirjeldava raamatu ettevõtta :)

Reede :)

Tänane reede on lummatud Itaaliast. Nimelt, alustades "Viinamägi Toscanas" lugemist, tekkis selline isu Itaalia toitude ja üldse Itaalia järgi... seda vist pole võimalik isegi mitte sõnadesse panna, milline isu :)

Ja siis tuli meili Lufthansa pakkumine Itaaliasse Rooma 2999,- ... ütleme nii, et mõte hakkas liikuma, ja hakkasin otsima sobivat kuupäeva ja klapitama seda sobiva hinnaga, tulemus oli see, et 3100.- oleks saanud novembris minna... seega pettumus :( küll väike aga ikkagi.

Järgmisena sai proovitud nii Finnairi kui ka Estonian Airi, ühe puhul ehk siis EA puhul tuli välja, et ta ei lendagi sel ajal enam Rooma ja FA puhul osutusid hinnad liig kõrgeks :( ... aga loobuda ei soovinud, ja siis nagu võluväel külastades http://www.tallinn-airport.ee/ lehe kampaaniate rubriiki säras mulle vastu CZA Czech Airlines´i pakkumine, mis osutus täiesti vastapandamatuks :) ja nüüd ma juba ootan seda reisi :)

... ütleme nii, et on, mida oodata: hetkel plaan olla päevake Roomas ja siis rännata Toscanasse ja külastada ka Umbria väikelinnu :) ... ja otseloomulikult nautida Itaalia kööki.... mmmmmmm ja veini ;)

Suveõhtused plaanid ....

Minu meelest terve juunikuu TV3 reklaamis oma suvekrimka sarju: "Argipäeviti kell 20:30 suvekrimkad TV3-s" ... juba kolmandat nädalat näidatakse seal vaid "naljakaid koduvideosid" ... minule kui krimkade fännile on see suur pettumus - tekib küsimus, KAS SUVI ON LÄBI? Või sai TV3-l raha otsa?

Minu teada kestab suvi ikka septembrini ju, aga näed sarju näidati vaid paar nädalat. Ja kahjuks kulutatakse seda eetriaega nüüd mingitele mõtetutele koduvideotele, kus inimesed on oma lollused linti võtnud ...

Õnneks näidatakse kolmapäeviti KANAL 2-s "Jälgi jätmata", seega saan tilga krimisarjade doosist ikka kätte :) .... ning eile sai seda siis jällegi jälgitud :)

Raamatud, mida plaanin lähiajal lugeda :)

Plaan on lähitulevikus (oleneb, kui kaua mul nende raamatute veerimiseks kulub) :) lugeda Itaalia teemalisi teoseid. Põhjus lihtne, kuna olen soetanud endale peaaegu kõik Marlena de Blasi raamatud, siis ei tohi neid ju riiulile tolmuma jätta :)


Esimesena võtaks käsile:

Tuhat päeva Veneetsias
Ootamatu armastuslugu

Ja siis:
Tuhat päeva Toskaanas



Ja siis :) kui veel jaksu on:
Sel suvel Sitsiilias





Ja selle autori lõpetuseks:
Palazzo perenaine
Kodu leidmine Umbrias




Hetkel on tuhin ja soov raamatud läbi lugeda ja veel sügavamale Itaalia lummusesse langeda täitsa olemas, ma loodan, et päikesevaene suvi ja töökoormus mul seda tuhinat ja jõudu ära ei võta. Sest on veel raamatuid, mis mul riiulis lugemata on, neid on lausa mitusada - ma vähemalt julgen arvata :)

Õhtu täis sporti ja Itaaliat ja põnevust

Eile õhtul peale tööd sai kohe siblitud Harku metsa ning osa võetud Swedbanki tervisejooksu XII etapist. Etappi pikkus oli ~4 km nagu alati :). Jooks läks kergelt, ja oligi finiši joon ületatud :)

Juba mõned päevad tagasi alustasin Ferenc Maté raamatu "Viinamägi Toscanas" lugemist.



Ning eile jätkasin selle veerimist. :) Raamat on kerge lugemispala ja samas tekitab sellise isu Itaalia ja selle maa toitude järgi. Looduse ja eluolu kireldused lausa kisuvad seda maad külastama. Kuna Lufthansa´lt oli tulnud just meili peale pakkumine, et 2999 eek´iga Rooma, siis hakkasin kuupäevi proovima. Soov oli Itaaliat külastada septembris, kuid kui kuupäevi läbi mängisin selgus, et soodsaid pileteid saaks vaid oktoobri lõpuks või novembriks, et siis väike pettumus ... aga eks tuleb rohkem silmad lahti hoida ja lennuhindu jälgida, ehk ikka õnnestub septembris kirjeldatud maad ka külastada.

Esimene kirjatükk :)

Blogi pidamine on pidevalt mõttes olnud, kuid selleni ei ole õnnestunud seni jõuda st olen küll katsetanud, aga tundub, ei ole leidnud järjepidevust ja piisavalt aega :) aga eks alati saab uuesti üritada.
Oma esimeses postituses on raske kohe midagi põhjapanevat kirjutada, seega kirjeldan oma nädalavahetuse tegemisi, kuna hetkel on just need need säravad hetked, mis keerulisel töönädalal suunurki ülespoole tirivad :D
Reedel sai väga armsal sõbral külas käidud ja tema vananemist ja 30ndatesse jõudmist tähistatud. Lisan ka pildi, tõestamaks antud ürituse lõbusust:

Ja kuna oli nii tähtis kogunemine, siis otsustasin ka oma kokakunsti katsetada :)

Küpsetatavaks koogiks valisin:

TOORJUUSTU TORDI

Kogus kuuele - aga antud juhul jagus rohkematele :)
Aeg ettevalmistamiseks 15 min, küpsetamiseks 1 tund

Põhi: 160 g margariini; 65 g suhkrut; 2 muna; 240 g jahu; 1 tl küpsetuspulbrit
Täidis 1: 300 g aprikoosidšemmi
Täidis 2: 4 muna; 100 g suhkrut; 30 g vanillisuhkrut; 500 g maitsestamata toorjuustu (näit."cream bonjouri"); 2-3 aprikoosituhksuhkrut

Tegevus :)
Sega kokku kõik põhjaks vajalikud toiduained. Vooderda vorm taignaga nii, et jääksid 4 cm kõrgused küljed. Täida vorm aprikoosidžemmiga. Vahusta munad ja suhkur, lisa toorjuust ja sega ühtlaseks. Vala segu vormi kõige peale. Küpseta ahjus 160 °C juures 1 tund. Raputa üle tuhksuhkruga ja paku juurde aprikoose.

Ja välja tuli selline maiuspala:

* kommentaariks võiksin soovitada, et tuleks kasutada sügavamat vormi, kuhu kook teha, siis ei juhtu nii nagu minul, kooki tuli rohkem kui oskasin oodata :)