Saturday, June 30, 2012

Vaarika-toorjuustukoogi brownie

Nora 3.kuu sünnipäeva kook J mahlane ja ülimaitsev …


Vaja läheb:
Brownie:
100 g tumedat šokolaadi
100 g võid
50 g suhkrut
2 muna
55 g nisujahu

Toorjuustukook:
900 g toorjuustu
200 g suhkrut
2 tl vanilliekstrakti
4 muna


Vaarikavahukoor:
3 dl vahukoort
1 sl suhkrut
200 g vaarikaid, lisaks mõned kaunistamiseks.

Kuumuta ahi 170 kraadini.

Brownie: sulata šokolaad vesivannis. Vahusta toasoe pehme või suhkruga, lisa ükshaaval vahustades munad. Sõelu ja sega ettevaatlikult juurde jahu, viimasena lisa sulatatud šokolaad.
Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja silu pind noaga tasaseks.

Toorjuustukook: sega toorjuust suhkru ja vanilliekstraktiga aeglaselt ühtlaseks, seejärel lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Võid ka kiiremini vahustada, kuid mitte pikalt, sest toorjuust võib vedelaks minna. Kalla ettevaatlikult vormi brownie peale ja silu noaga tasaseks.

Küpseta 170-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni toorjuustukook on katsudes kõva ja servadest kergelt kuldne.
Võta koogivorm ahjust välja, kata kinni ja pane paariks tunniks kuni üleöö jahedasse.

Vahukoorekate: vahusta vahukoor, suhkur ja vaarikad kõvaks vahuks. Kata kook vaarikavahuga ning kaunista tervete vaarikatega.

Koogi virutasin Gaili blogist.

Tuesday, June 12, 2012

Laimikook



Põhi

350 g digestiivküpsiseid
100 g võid

Täidis
3 dl suhkruga kondentspiima
5 munakollast
120 ml värskelt pressitud laimimahla

Kate
200g vahukoort (38%)
kaunistamiseks riivitud ja suhkruga segatud laimikoort (kasuta ainult rohelist osa)

Purusta küpsised köögikombainis, sega sulatatud võiga enam-vähem kokkuhoidvaks massiks. Valmista ette 26-cm läbimõõduga lahtikäiv ümmargune koogivorm. Suru tainas koogivormi põhjale ja külgedele.
Küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit, aga kui on kiire,  võid ka küpsetamata jätta.

Vahusta mikseriga munakollased. Kui need on vahus, sega juurde kondentspiim. Vala juurde pool laimimahlast. Kui see on segunenud, lisa teine pool ja sega täidis ühtlaseks. Vala saadud segu koogipõhjale ja küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit. Jahuta põhi ning kata vahustatud koorega (38%).

Kaunista kook riivitu ja suhkruga segatud laimikoorega.

Friday, March 16, 2012

Pastel de tres leches – kolme piima kook (Mehhiko)


Koostis:
1 tass (120 g) jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
5 muna
1 tass (200 g) suhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti
⅓ tassi (80 ml) piima
1 purk suhkruta kondenspiima
1 purk magusat kondenspiima
¼ tassi (60 ml) 35% rõõska koort

Katteks:
5 dl 35% rõõska koort (vahustamiseks)
3 tl suhkrut

Kuumuta ahi 175 kraadini. Määri vorm võiga. Sega jahu, küpsetuspulber ja sool.
Eralda munakollased valgetest. Munakollased vahusta 3/4 tassi (150 g) suhkruga
helekollaseks. Sega piima ja vanilliekstraktiga. Vala jahu hulka ning sega läbi
ning lisa segu helekollasele munavahule. Vahusta munavalged 1/4 tassi (50 g)
suhkruga, kuni moodustub tugev vaht. Lisa ettevaatlikult taignasse ja sega
õrnalt läbi. Vala vormi ning küpseta 35-45 minutit (pigem kauem tasasel
kuumusel) või kuni hambaork tuleb puhtana välja. Keera kook tagurpidi vormist
välja ja lase jahtuda.

Sega omavahel kondenspiimad ning rõõsk koor. Kui kook on jahtunud, kata
küpsetusvorm kilega ning pane kook vormi tagasi. Torgi koogi pind kahvliga
auguliseks ning vala piimasegu hästi aeglaselt koogi sisse. Jälgi, et koogi
servad saaksid rohkem vedelikku. Kui hakkab välja voolama, siis pea natuke
vahet ja vala aeglaselt juurde.

Jäta kook vähemalt pooleks tunniks vedelikku imama. Seejärel tõsta kook vormist
serveerimisalusele. Vahusta katteks mõeldud koor suhkruga pehmeks vahuks, määri
paks kiht koogile ning kaunista soovikohaselt.

Saturday, February 11, 2012

Mõtted

*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna)
*Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte.
*Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada.
*Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde)
*Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. )
*Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal)
*Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers)
*Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery)
*Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna)
*Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West)
*Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland)
*Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire)
*Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer)
*Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud)
*Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais)
*On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton)
*Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque)
*Me oleme kõik rentslis, kuid mõnedel meist on suunatud pilk taevatähtede poole. (Oscar Wilde)
*Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe)
*Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius)
*Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper)
*Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna)
*Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita. (O. Wilde)
*Üksikisikutel esineb hullumeelsust harva, kuid rühmade, parteide ja ajastute puhul on see tavaline. (F. Nietzsche)
*Vaene pole mitte see, kellel on vähe, vaid see, kes himustab palju. (Hispaania vanasõna)
*Pankur on inimene,kes laenab teile vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab selle tagasi, kui hakkab vihma sadama. (M. Twain)
*Maailm on vististi koonusekujuline - põhi on kõige laiem. (S. J. Lec)
*Ainus, mida tuleb karta, on hirm. (Roosevelt)
*On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu.
*Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J. Billings)
*Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche)
*Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A. Schweitzer)
*Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham)
*Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. (O. Wilde)
*Elu on horisontaalne langemine. (J. Cocteau)
*Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. (V. Hugo)
*Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed.
*Elage kui kaua tahes, esimesed kakskümmend aastat on teie elus kõige pikemad. (R. Southey)
*Ta õigustas oma vigu sellega, et elab esimest korda. (I. Ilf)
*Peab tahtma elada ja oskama surra. (N. Bonaparte)
*Inimese stabiilsuse esimene nõue on tõsine soov elada. (B. Spinoza)
*Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha olla vana. (J. Swift)
*Selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud. (B. Franklin)
*Today is yesterday's tomorrow.
*Kui hukkub üks inimene, on see tragöödia, kui miljon, on see statistika. (J. Stalin)
*Pärast surma pole kerge elada. Mõnikord kulub sellele terve elu. (S. J. Lec)
*Jäägu nagu oli, eks midagi ikka olnd, ega kunagi pole olnd, et midagi pole olnd. (J. Hashek)
*Kui sa sündisid, siis maailm rõõmustas ja sina nutsid. Püüa elada oma elu nii, et sinu surma korral maailm nutaks ja sina rõõmustaksid. (India vanasõna)
*Ründa elu, ta tapab su niikuinii.
*Ma parem sureksin elades, kui elaksin surres.
*Võib-olla on see maailm mõne teise planeedi põrgu. (A. Huxley)
*Paks kaevab endale hauda hammastega.
*Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?"
*Sest kogu lust igatseb igavikku, sügavat, sügavat igavikku. (F. Nietzsche)
*Lein on suur idealiseerija. (J. R. Lowell)
*Hirm elu ees on XX sajandi lemmikhaigus. (E. J. Phelps)
*Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli.
*Elu näitab, et värviteoorias tuleb teha muudatusi. Segades sinise, musta ja valge, võib saada punase. (H. Raudla)
*Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. (M. Twain)
*Niikaua, kui ma midagi soovin, on mul põhjust elada. Rahulolu on surm. (G. B. Shaw)
*Mulle meeldib näidelda. See on sootuks tõelisem kui elu. (O. Wilde)
*Ei maksa arvata, et ma surma kardan. Ma ei taha lihtsalt kohal olla, kui see juhtub. (W. Allen)
*Usk võtab omaks paljud vasturääkivad tõed. (B. Pascal)
*Appi, ma suren üle oma võimete!(O. Wilde)
*Pole paremat kooli, kui ebaõnn. (Disraeli)
*Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda. (Saint-Exupery)
*Parim viis häid lapsi kasvatada on teha nad õnnelikuks. (O. Wilde)
*Meest õpetades õpetate ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu perekonda.
*Kui ma sündisin, olin nii üllatunud, et ei suutnud poolteist aastat rääkida. (G. Allen)
*Kedagi vastu tahtmist õpetada on sama mis hobust saepuruga sööta. (G. B. Shaw)
*Tõeline teadmine on see, kui me teame, et me teame seda, mida me teame, ja et me ei tea seda, mida me ei tea. (Kong Fuzi)
*Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O. Wilde)
*Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb. (A. Einstein)
*Kogemus on nimi, mille kõik annavad oma vigadele. (O. Wilde)
*Emal kulub paarkümmend aastat, et teha pojast mees, ja siis teeb üks teine naine temast paarikümne minutiga poisikese. (R. Frost)
*Tavaliselt soovivad inimesed teada seda, mis pole nende asi. (G. B. Shaw)
*Kõige kindlamalt usutakse seda, millest teatakse kõige vähem. (M. de Montaigne)
*Sõna on teo vari. (Demokritos)
*Aforism ei kattu kunagi tõega, ta on kas pool tõde või poolteist tõde. (K. Kraus)
*Kuidas on õigem öelda - kas inimene on ainult Jumala viga või on Jumal ainult inimese viga?(F. Nietzsche)
*Kui sa inimest vihkad, vihkad sa temas midagi, mis on osa sinust. Mis pole osa meist, ei häiri meid. (H. Hesse)
*Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press. (O. Wilde)
*Kunst on kas mõtete vargus või revolutsioon. (P. Gauguin)
*Jumal, kellest saadakse aru, ei ole Jumal.
*Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud aga mitte keegi lugeda. (M. Twain)
*Pimeduses kaaluvad sõnad poole rohkem. (E. Canetti)
*Kui õnn on tõepoolest vajalik selleks, et olla inimene, on idioot kahtlemata inimsoo kauneim eksemplar. (F. Nietzsche)
*Kokkuvõte on koht, kus teil saab mõtlemisest villand.
*Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus. (Buddha)
*Dogma ei tähenda mitte mõtte puudumist, vaid selle lõppu. (Chesterton)
*Kõige raskem on küsimus, mille vastus on ilmselge.
*Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. (Schopenhauer)
*Kui me enam ei looda, tuleb see, mida me kardame, kindlasti.
*Aeg ja juhus ei saa midagi teha nende heaks, kes ei soovi midagi teha enda heaks.
*Me ütleme oma mõtetele nagu lastele, et nad enne väljaminekut mütsi pähe ja mantli selga paneksid.
*Kui probleemi on võimalik sõnastada, on seda võimalik ka lahendada. (E. H. Land)
*Otsusta olla sina ise ja tea, et kes leiab enda, kaotab oma viletsuse. (M. Arnold)
*Sa ei leia iial millegi jaoks aega. Kui tahad aega, pead seda ise tegema.
*Kes elab klaasist majas, ei saa teisi kividega visata. (Norra vanasõna)
*Esimene ja tähtsaim käsk: ära lase end hirmutada!(E. Davis)
*Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. (W. Churchill)
*Taktitunne on oskus öelda logisevate kruvidega inimesele, et tal on lahtine pea.
*Andke alati andeks oma vaenlastele - miski ei aja neid rohkem närvi!(O. Wilde)
*Lihased tulevad ja lähevad, pekk on igavene.
*Lootus on hea hommikueine, kuid halb õhtusöök.
*Iseloom on võime tegutseda põhimõtete järgi. (I. Kant)
*Kõiksus on täis jumalaid.
*See, kes ei oska arvestada möödunud 5000 aastaga, elab vaid peost suhu. (Goethe)
*Kõiges on kõike.
*Ainus oskus mida vajame, et saada headeks filosoofideks, on oskus imestada. . . (J. Gaarder)
*Loll on ainult tüütu, pedant väljakannatamatu. (N. Bonaparte)
*Ilus on mõnikord lolli mängida. Elu õpetab, et õnnelik ollakse üksnes mõningase teadmatuse hinnaga. (A. France)
*Ei ole midagi kohutavamat kui toimekas nõmedus. (Goethe)
*Geniaalsus on anne leiutada seda, mida ei saa õppida ega õpetada. (I. Kant)
*Parim viis tõestada lollile, et tal pole õigus, on lasta tal vabalt tegutseda. (J. Billings)
*Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks. (B. Gracian)
*Mul pole talenti, on ainult muula visadus ja kohutav uudishimu. (A. Einstein)
*Tarkus on kaasa sündinud, rumalust õpitakse. (Vene vanasõna)
*Targad inimesed oleks täiesti üksi, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks.
*Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot)
*Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna)
*Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine)
*Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine)
*Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire)
*Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling)
*Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama.
*Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus.
*Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato)
*Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards)
*Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain)
*Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore)
*Kolm inimest võivad saladust hoida, kui üks neist on surnud. (B. Franklin)
*Otsusta inimese üle pigem küsimuste kui vastuste järgi. (Voltaire)
*Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv.
*Kuueteistaastasena oled sa väga tark. . . ja rohkem see ei kordu. (L. Szilard)
*Õnn on hea tervis ja halb mälu. (I. Bergman)
*Ära kunagi usalda inimest, kes räägib kõigist hästi.
*Poissmehed tuleks rängalt rakkesse panna. Pole õiglane, et mõned mehed on õnnelikumad kui teised. (O. Wilde)
*Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. (F. Nietzsche)
*Huvitav? Huvitav oleks teada, kui paljud siiamaani loevad. . .
*Võimalus ei oota, et ta uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda.
*Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn)
*Edu on teekond, mitte eesmärk.
*Ma pole poliitik ja ka muidu on minu kombed korralikud. (M. Twain)
*Halbu ametnikke valivad head kodanikud, kes ei hääleta. (G. J. Nathan)
*Tsivilisatsiooni rajas inimene, kes esimesena kasutas kivi asemel solvangut. (S. Freud)
*Demokraatias saavad idioodid valida, diktatuuris valitseda. (B. Russell)
*Mitte kunagi ei valetata nii palju kui enne valimisi, sõja ajal ja pärast jahti. (O. von Bismarck)
*Diplomaatia on oskus öelda "Kena kutsu!", kuni leiad kivi. (W. Rogers)
*Kas poleks siis lihtsam, kui valitsus saadaks rahva laiali ja valiks uue?(B. Brecht)
*Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär. (A. Schopenhauer)
*Iga laps on kunstnik, aga raske on kunstnikuks jääda täiskasvanuks saades. (P. Picasso)
*Keskpärasus on ainus asi, mis jääb kadedusest puutumata. (G. Boccacio)
*Optimist kuulutab, et ta elab võimalikest maailmatest parimas, pessimist kardab, et tal on õigus. (J. B. Cabell)
*Kõige ohtlikum, mida võib selles maailmas teha, on püüda hüpata kahe hüppega üle kuristiku. (G. B. Shaw)
*Parim viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. (O. Wilde)
*Heategu ei jää kunagi karistamata. (G. Vidal)
*See pole õige!See pole isegi mitte vale!(W. Pauli)
*Kõik üldistused on ohtlikud, isegi see siin. (A. Dumas jr. )
*Lihtne on näha, raske on ette näha. (B. Franklin)
*Te ütlete: suur inimene. MIna näen vaid näitlejat, kes mängib oma ideaali. (F. Nietzsche)
*Sadas nii kõvasti, et kõik sead said puhtaks ja kõik inimesed poriseks. (G. C. Lichtenberg)
*Ka pimedus liigub valguse kiirusega. (S. J. Lec)
*Teravmeelsus esineb kunstis öelda, mida sa mõtled, ja kaduda enne, kui seda mõistetakse.
*Kõige põnevam fraas, mis viitab uutele avastustele teaduses, pole mitte "heureka!", vaid "naljakas". (I. Asimov)
*Kui sa ei käi oma tuttavate matustel, ei tule nad sinu matusele ka.
*Inimene, kes sind vihastab, võidab su. (T. Morrison)
*Mitte milleski ei avaldu inimeste iseloom rohkem kui selles, mida nad peavad naljakaks. (J. W. Goethe)
*Igavus on vananenud tõsidus. (O. Wilde)
*Ainus erinevus kapriisi ja eluaegse kire vahel on see, et kapriis kestab kauem. (O. Wilde)
*Nooruk ajab oma esimese suitsuga vaid endal südame pahaks. Nooruk oma esimese tüdrukuga ajab kõigil südame pahaks.
*Kui naine oleks klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi. (Vene vanasõna)
*Naine, kes arvab, et ta on tark, nõuab võrdsust mehega. Naine, kes teab, et ta on tark, seda ei tee. (Colette)
*Naiste juures on kõige hirmsam see, et me ei saa elada nendega ega nendeta. (G. G. Byron)
*Polügaamia on see, kui sul on üks naine üle, monogaamia on täpselt seesama. (O. Wilde)
*Anna mehele vabad käed ja sa tunned neid kohe kogu oma kehal. :)(M. West)
*Kui loodus oleks ette näinud, et mehed ja naised peavad sünnitama kordamööda, siis poleks üheski peres üle kolme lapse. (L. Housman)
*Kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi tehtaks, paluge naist. (M. H. Thatcher)
*Naised andestavad, aga ei unusta. Mehed unustavad, aga ei andesta. (A. Tshehhov)
*Inglismaal on ainult üks mees, ja seegi naine.
*Elan meelsasti mehe maailmas seni, kuni saan selles olla naine. (M. Monroe)
*Armastuse vastand pole mitte vihkamine, vaid ükskõiksus. Kunsti vastand pole mitte inetus, vaid ükskõiksus. Usu vastand pole mitte ketserlus, vaid ükskõiksus. Ning elu vastand pole mitte surm, vaid ükskõiksus. (E. Wiesel)

Beseetort


Koostis:
4-6 munavalget
1-2 klaasi suhkrut
1-2spl maisitärklist (mina kasutasin kartulitärklist)
2spl äädikat (õunaveiniäädikat vm) (mina kasutasin sushist järgi jäänud riisiäädikat)
Moosi (maasika, vaarika, mustsõstra vm toormoosi)
200-400ml vahukoort
Külmutatud või värskeid marju, puuvilju, riivitud šokolaadi peale riputamiseks, soovi korral kvaliteetset kakaod 2-4spl ja sulatatud šokolaadi (kes soovib pruuni beseed).


Valmistamine:
Vahusta munavalged läikivaks vahuks, lisa suhkur, tärklis ja äädikas (äädikas hoiab tordi seest vahukommipehme). Pane segu kas ahjuplaadile ringi kujuliselt või lahtikäivasse vormi, mis on küpsetuspaberiga vooderdatud. Küpseta 150 kraadi juures 1-1,5h tundi helepruuniks ja jäta ahju jahtuma. Kui besee on täielikult jahtunud, pane peale toormoos, vahusta koor, kata tort vahukoorega ja kõige peale pane marju, puuvilju, mida sul sügavkülmas leidub (maasikad, mustikad, vaarikad, mustsõstrad, astelpajumarjad jne).

Thursday, January 5, 2012

Marmitoni küpsisetrühvlid






Trühvlid valmisid küpsistest, toorjuustust ja suhkrust. Katteks pähklitükkidega, tume- ja piimašokolaad.

1pk (180g) Rosinaküpsist "Tallinn" või 1pk (180g) vaniljemaitselisi küpsised Ekstra
1pk (180g) Kakaoküpsiseid Trühvli
400g toorjuustu
Natuke suhkrut
200g tumedat šokolaadi
200g piimašokolaadi
200g pähklišokolaadi

Kõigepealt purustasin küpsised (eraldi eri sorti küpsised), siis lisasin toasooja toorjuustu (kummalegi sordile 200g) ja maitse järgi suhkrut. Segasin kõik kenasti ühtlaseks, vormisin toidukile vahel "vorstiks" ja panin järgmise päevani külmkappi.

Järgmisel päeval sulatasin 200g kaupa šokolaadi, kordamööda erinevad sordid. Šokolaadi sulatamiseks ajasin potis vee keema ning tükeldasin šokolaadi klaaskaussi, mille asetasin keeva veega potti ning lasin vaiksel kuumusel sulada. Lõikasin küpsisetorud ketasteks ja katsin igast küljest šokolaadiga (fondüü hargikesed olid suureks abiks ketaste kastmisel šokolaadi) ja jätsin tahkuma.


Sunday, October 23, 2011

...

Riigi rikkus on inimesed. Enamik inimesi arvab, et riik ei hooli oma inimestest piisavalt...
Kas meie kui riigi rikkus ise hoolime inimestest? Kas meie südametunnistusel on vähemalt üks heategu nädalas? Hea sõna kord päevas? Riik on selline nagu on tema inimesed, kui inimesed hoolivad, hoolib ka riik.

Soovitan soojalt: vähemalt üks heategu nädalas ja hea sõna päevas ning meil ongi juba parem riik...