Tegemised...

Neljapäeval teater :)



Ema sünnipäeva puhul käisime kogu perega Linnateatris vaatamas "Ohvrit mängides" :

"Ma kardan surra... ma vaktsineerin ennast ... see on nagu vaktsiin, põed selle kergemas vormis läbi, millesse nakatuda ei taha... sellepärast ma valisin endale sellise töö ... Ma mängin juurdluslike eksperimentide ajal kannatanuid... jah... mängin... vaktsineerin ennast, põen kergemas vormis läbi ... et vältida... " Presnjakovid.






Etendus tõsisest teemast, kuid samas oli mängitud nii hoogsalt ja lõbusalt, et vahepeal jäi lausa hing kinni naerust. Sisaldab väga naljakaid vahepalasid, mille puhul ei suuda lihtsalt itsitamist jätta :)

... soovitan soojalt ;)

Nädalavahetus...

Reede... kadus ei teagi kuhu :)

Laupäev... kadus kaa, sisaldas kahte sünnipäevapidu :)

Pühapäev... Itaalia õhtusöök...

Meisterdasin pastat ja isetehtud pestot ning tiramisu kooki :) Lisaks igasugu itaalia snäkki ... laud oli lookas ja külalistele maitses... pildike ka söögilauast:)

... ja oligi käes jälle töönädal :)

Mõni nädalavahetuse pilt ka minu "rosinsilmast"

MASU... ja kuhu see meid viinud on...

Lausa masendav on see, mida inimesed teevad... Nimelt on minu maakodu juba neli korda röövitud ja rüüstatud, ja seda viimase aasta jooksul... ja ikka leitakse, mida võtta ja mida lõhkuda... kui kaugele veel see asi läheb, kui varem veeti ära külmkapp ja muu tehnika ja kisti seinast kõik kellad ja kapid, et äkki on raha sinna taha peidetud... (seal ei ole juba 2 aastat kedagi pidevalt sees elanud - saage aru vargad, et kui mul oleks raha, siis hoiaks ma seda pangas, mitte kella taga)... siis seekord läksid juba kummikud, toiduained, muruniiduk ja absoluutselt kõik, mida sai ära viia - uskumatud inimesed, kas neil tõesti südametunnistust absoluutselt ei ole??? Äkki tuleks sissepääs ära mineerida ning panna hoiatusmärgid, kuid samas kui keegi miini tõttu jala kaotab, pannakse mind kui potentsiaalset mõrvarit vangi... aga kus on õiglus, ei kuskil, vähemalt mitte meie õigusriigis mitte...



ja see MASU ehk "ma suudan" on meid viinud selleni, et iga kuradi töötu on minu silmis potentsiaalne varas, seda vähemalt Järvamaal.... nii on muidugi masendav mõelda, aga lihtsalt ei suuda enam inimloomast hästi mõelda... sest kui sina näed vaeva ja üritad midagi hästi ja ilusti teha, siis tuleb mingi idioodist töötu ja lihtsalt rüüstab ja lõhub kõik sinu ilusa ära...





Ma loodan, et need, kes selliste tegudega tegelevad lihtsalt leiavad lähiajal miini, mille otsa astudes mõistavad, et lisaks röövimisele ja rüüstamisele on ka teine võimalus elada, see on tööd teha!!! See ei olegi nii raske, ja kui väga tahta, siis saab tööd teha igaüks, kas siis Eestis või mujal maailmas... ole ainult inimene ja löö käed külge!

Sall...

Ja valmis ta juba eelmisel pühapäeval tegelikult :) aga nüüd siis minu näputöö pilt kaa:

Jätkan soojade sääriste tegemisega, eks näis mil need valmivad :)

Hehee, jälle nädalavahetus...

... mis sai ülikiirelt otsa :D


Reedel peale tööd sai shopatud, st villapallide jaoks villa ostetud ja HULLARITE PÄEVADELT kala :) kuigi jah, ütleme nii, et kala hind nüüd küll HULLULT odav ei olnud, pigem ikka HULLULT kõrge :) ... aga see selleks. Reede õhtul olime kutsutud mu venna tehtud fotode näituse avamisele st glämmi üritusele :) omamoodi huvitav oli :) Näitus ise on Rotermani Aatriumis... Näituse nimi on "What the Fu*k is MMA" ja ma arvan, et tasub isegi külastada ning laupäeval ma sellega tegelesin st vähemalt hommikupoole :)

Laupäeva õhtupoolik möödus sünnipäevadel st õhtusse mahtus nii ühe 2 aastase poisi sünnipäev kui ka kahe ühe juba 30se ja teise veel 30se sünnipäev... mis toimus Sõpruse pst Ärimajas asuvas Lounges... Omapärane koht, aga ei midagi erilist :)

Pühapäeva hommikul, kui ma lõpuks ärkasin, seadsime autorattad Vääna poole ... külastasime sügisest ja vihmast loodust, mis oli omamoodi kogemus... Lucky´le väga meeldis, isegi karge suplus jões oli talle meelepärane :)

Pärast külma sügise nautimist, siirdusime Gaili juurde pastat tegema. Sellist, päris ise tehtud pastat... ja jäätist. Nii pasta kui jäätis kukkusid välja SUPER head ja viisid keele alla ... isetehtud, hästi tehtud... ja omamoodi huvitab protsess oli see kõik ning põnev oli osa saada... mõni pildikilluke ka sellest protsessist :D

... et missiis muud, kui üritame selle töönädalaga jälle ühelepoole saada ja ootame nädalavahetust... vaid 5 päeva siblimist ja asjatamit ja ongi ta juba käega katsuda :D

Nädalavahetus ...

... vilets kribaja olen, sellest olen nüüd aru saanud :) kohe ei jõua siia kirjutama oma seiklustest :)

Reedel käisin Linnateatris vaatamas etendust "Nii see on (kui teile näib)"

Loo tegevus toimub väikeses Itaalia linnakeses, kuhu on hiljuti kolinud keegi ametnik koos oma naise ja ämmaga. Mitmed tahud selle omaettehoidva perekonna elukorralduses köidavad aga naabrite uudishimu ja lõpuks on kohalik seltskond viimseni ärevusest haaratud, et nende „saladust" välja uurida. Intriigidemöllus ei saa lõpuks enam keegi aru, kes valetab ja kes räägib tõtt, või kas üheselt võetavat tõde üldse ongi olemas…

Tõde on iga inimese vaatevinglist erinev st igal inimesel on oma tõde, millest ta ei loobu :)


Laupäeval sai osaletud 90ndate stiilis sünnipäeval. Toimumiskoht: Jõelähtme golfiklubi :) Golfi ei mängitud, aga tantsitud sai kõvasti :)
Söök oli hea ning teenindus tipptasemel. Õhtujuhiks oli Marko Lõhmus - suutis suurepäraselt rahvast taltsutada ja tegutsema panna :) Diskor Indrek Parts tantsutas rahvast kuni hommikul kella neljani :)





Pühapäev - möödus voodis ... no comments :)

Laupäev käsitöötoaga :)

Käsitöötuba nimega "villapallid" oli tänane peamine teema :) Algas kõik sellest, et saabusid Gaili, Kirke ja Kerttu... seadsime oma väikese töötoa püsti:

Vajalik oli kauss leige veega, erinevat värvi villa ja seepi :) ... ja et väga ei lodistaks kattesaunalina, et elamine väga seebiseks ei muutuks :)

Edasi jätkus tegevus nii:

rullisime väikese villa tüki mõnusaks kuuliks, kastsime vette, määrisime seebigaga ja siis muudkui keerutasime käte vahel :) ... et muutuks kõvaks kuuliks...

Ja tulemus oli selline:

Kui pallid keerutatud, läksid sooja põranda peale kuivama :) ja nendest saavad lähiajal väga armsad kõrvarõngaste paarid :)

Itaalia tripp... mõne sõnaga :)

22. septembril (teisipäev) kell 22:00 maandusime CZA Czech Airlines´iga Fiumicino lennujaamas. Sealt rongiga Rooma kesklinna ehk Roma Centrale. Rongipilet maksis 11 eurot ja sõit kestis umbes 30 minutit. Roomas algas seiklus, kuna meil ei olnud aimugi kuhu jääb meie ööbimispaik. Õnneks oli kaasas TOMTOM, kes naisterahva häälega juhtas meid mööda auklikke kõnniteid õigesse kohta. Ööbimiskoha leidsime läbi Victoria, eestlase, kes elab Itaalias (http://www.victoriasteps.com/) B&B San Giovanni in Laterano – Via Emanuele Filiberto 271.

23. septembri (kolmapäev) hommikul ärkasime vara ja tegime taas kohvrirännaku rongijaama. Otsustasime süüa hommikust raudteejaamas :) Ikka saia hommikuks nagu kohane :) tellisime ka Latte´t, mis osutuks lihtsalt soojaks vahustatud piimaks :) oleks pidanud küsima Cafe Latte´t Kui hommikusöök nauditud, siis rongile, mis sõitis Põhja-Itaalia rannikule, väikekülla nimega VADA. Sõit kestis ~4 tundi. Rosignano´s tuli meil ringi istuda ja üks peatus tagasi sõita, kuna see rong Vadas ei peatunud. Vada on tuntud oma valgete randade poolest :)Raudteejaam Vadas asub keskusest 1km kaugusel, tuleb minna mööda vahtrate alleed TOMTOM aitas meil jällegi oma elupaiga leida :) Enne veel nautisime lõunat Vada keskväljakul söögikohas :) Minu valitud Toscana salat ei olnud eriti maitsev, aga maksis 8 eurot, lasanje oli väga maitsev aga väike L ning maksis 6,50 Õlu oli ülihea, aga kallis :)

Korter asus 200m keskväljakult. Korteri omanik Giusep oli väga vaikne itaallase kohta, vabandas oma halva ingliskeele pärast, mida ta ei rääkinud ja allkirjastasime itaaliakeelse lepingu J millest ma ühtegi sõna aru ei saanud :) Elamine oli täpselt nagu olime oodanud, seega oli kõik hästi :) Siirdusime randa, mis asus, korterist 400 m kaugusel – see oli, mida olime oodanud :)MÕNUS PUHKUS

Ostlemas käisime kohalikus supermarketis COOP :)

24. septembri (neljapäev) hommikul äratus ilma kellata - ärkasime peale kümmet hommikul, st et siinse aja järgi peale 11 hommikul :) hea uni ühesõnaga. Hommikusöögiks oma väikeste kätega tehtud singisaiad parmesani juustuga .... mmmmm. Ja siis siirdusime randa, kus nautisime sooja päikest - SUPER!
Õhtusöögiks sõime vahelduseks araabia toitu ehk kebabi, mis oli väga maitsev ja hea ning odav :)
Õhtul jalutasime männimetsas ja valgetel randadel – jällegi super elamus!

25. septembri (reede) hommikul kella 8 paiku siirdusime jällegi rongijaama ja sõitsime PISA. Rongisõit maksis 7,20 eurot. Pisas külastasime kuulsat viltust torni ja jalutasime niisama tänavatel.

Edasi siirdusime jällegi rongile ja liikusime edasi Cinque Terra´sse. Kaunis kaljukülade rannik. Alustasime oma rännakut esimesest külast Riomaggiore. Kaljune rannik uskumatult kaunis ja vesi nii sinine, majad väga lahedalt kivikaljule paigutatud. Jõudsime vallutada kolm linna: Riomaggiore, Manarole ja Corniglia. Kõige rohkem meeldis Manarole :) Kuna jalad olid juba väga väsinud ja vaim elamustest ülekoormatud, siis jäid kaks linna Vernazza ja Monterosso al Mare vallutamata, ehk jätsime midagi ja järgmiseks korraks :)

Sealt jällegi tagasi Pisa ja siis selgus, et reede õhtul ei olegi rongiliiklus väga tihe meie kodukoha Vadaga, seega ootasime oma rongi veidi üle kahe tunni :) Aga kasutasime seda aega õhtuse Pisa nautimiseks, mis oli jällegi elamus omaette :)

26. september (laupäev) hommikul siirdusime jällegi kodukoha randa päikest ja vett nautima. :) Lõuna ajal käisime raudteejaamas Mannul vastas ja pärast seda jällegi randa lõunatama ja energiat koguma :) Mannuga käisime ka rannakaubamajas :) shoppamas, kus kõik hilbud 3 eurot :) kaup oli liivale hunnikusse kuhjatud :)

Õhtul jällegi jalutuskäik Vadas, tutvustasime ka äsja saabunud Mannule oma koduküla :) Sõime jäätist – uskumatult hea on Itaalia lahtine jäätis, seda maitseelamust ei anna meil pakutava jäätisega kuidagi võrrelda :) see on lihtsalt nii hea :)
Õhtul otsustasime valmistada kodust õhtusööki :) värsket pastat :) poest saime kõik vajaliku ja hakkasime valmistama :) aga mis puudus oli gaas gaasipliidis :) Siirdusime siis Mannuga allakorrusele ukse taha, kus omanik ütles end elavat. Koputasime ja ootasime – ei midagi, koputasime uuesti – ei midagi :) samas kuuleme, et korteris toimub vestlus :) koputame uuesti ja kõvemini – ei midagi. Leidsime ukse tagant ühe nupu, vajutasime :) ei mingit häält – ja tuldi uksele :) selgus, et olime kustutanud toas tule :) Küsisime omanikku Giusep´t, teda ei olevat kodus. Tuli üks tädi asja uurima. Otseloomulikult käis vestlus itaalia keelesv :) Selgus, et gaas on otsas, ta helistas Giusep´ele, kes tõi uue ballooni ja me saime hakata oma õhtusööki valmistama :) ja see tuli otseloomulikult suurepärane :)

27. september (pühapäev) varahommikul siirdusime Firenze´sse. Jällegi üks kaunis Itaalia linn. Kui kohale jõudsime siirdusime turismipunkti, kus juhatati meid tähtsamate vaatamisväärsuste juurde ja anti näppu kaart.



Firenze on kuulus oma nahatoodete poolest ja ei saanud ka meie nende vastu. Kõik meist said mõne nahatoote võrra rikkamaks, mina lausa kahe asja võrra :)

Nautisime ka kohalikus söögikohas lõunat: salat oli super, knokid pestoga – super, kana köögiviljadega :) osutus kanaks friikartulitega :) aga oli ka väga maitsev, seega saime kõik väga maitsvat Itaalia kööki :) Ja muidugi õlu, sel kuumal päeval... maitses väga hästi. Üldse terve reisi ajal olin mina rohkem Itaalia õlle kui veini fänn. Maitsesin alati teiste klaasist ka veini, ja see oli alati maitsev, kuid jäin siiski õlle juurde :)

Kui söök nauditud, siis jällegi rongile :) ja algas tagasisõit Vadasse :)

28. september (esmaspäev) äratus varajane, 6:15 et anda ära võtmed ja jõuda varajasele rongile. Võtmetega veel see lugu, et Giusep rääkis pidevalt, et tal on shop keskväljakul, kus ta müüb ajalehti :) ja et "you must see that", et meil on võimalik igalajal temaga seal kokku saada ja võtmed peaksime ka sinna viima :) kõik Vadas veedetud päevad käisime lahtiste silmadega keskväljakul, et leida Giusep´t ja tema poodi :) aga ei leidnud :) ja ei leidnud. Seetõttu arvestasime esmaspäeva hommikul 20 minutit Giusepe ja tema poe otsimiseks :) ja ennäe, kes meile esimesena grossantiga vastu jalutab? Giusep :) ja siis märkasime ka tema poodi ehk kioskit keset väljakut, olime kõik need päevad selle ümber siblinud ja poodidesse sisse piilunud, aga seda suurt kioskit ei olnud märganud :)
Ja nii jäigi meil palju aega, et jõuda rahulikult raudteejaama ja jätta Vadaga „nägemist“ :)nautisime teepeal Cafe Latte´t ja sõime grossanti marmelaadiga :)

Jõudsime Rooma kella 12ne paiku, tee apartementi oli selge nii, et sinna jõudmine ei valmistanud raskusi :) Kotid korterisse ja siis linnapeale vaatamisväärsusi uurima :) ja neid oli päris palju. Rooma on täis väga ilusaid ja võimsaid hooneid ja väljakuid.
Sattusime ka kirbuturule, kust ostsime 5 euro eest käekotid Manniga :)

Õhtuks olid jalad väsinud, käisime veidi värskendamas korteris ja siis õhtust Roomat nautimas ja snäkke otsimas.

29. september (teisipäev) ärkasime hilja ja siirdusime linnapeale värsket grossanti ja Cafe Latte´t nautima :) ja shoplema :) Teenindus on Itaalias naljakas – esmatähtis on ikka suhtlus itaallasega :) nt grossanti ostes seletas teenindaja telefoniga ja tegi väga kurja nägu, kui temalt midagi küsiti :) ja kogu teenindamise aeg lobises ta telefoniga – nii et pool asja, mida küsiti läks kaduma ja see, et tema ei saanud aru, ei häirinud teda üldse :( Ka poes käies võid oodata järjekorras ja vaadata kuidas kassapidaja lihtsalt suhtleb oma tuttvaga 10 minutit järjest ja ei saa ostjaid teenindada :)
Lõuna ajal võtsime korterist kohvrid ja viisime raudteejaama hoiule. Esimesed 4h 4 eurot, järgmised 60 senti :) raudteejaamast siirdusime jällegi linnapeale vaatamisväärsusi nautima, jalutama ja sööma :) ja shoplema :)

Õhtul kella kümne ajal siirdusime jällegi raudteejaama ja võtsime kohvrid ning viimane rong lennujaama väljus 22.52, 23:25 olime lennujaamas, check in-i ei tahtnud meile veel keegi teha hommikusele 7:45 Praha lennule :) seega sättisime end seal sisse, pidasime piknikku ja viskasime külili :)

öine aeg raudteejaamas läks väga kiiresti. Kella kuuest saime teha check in-i ja siirdusime kinnisele alale :) Teeninduse kohta lennujaamas käib sama asi nagu linnaski. Itaallastele on väga tähtis suhtlemine – suhtlemine omavahel. Kui neil on suhtlemine töökaaslasega pooleli, siis neid segada ei tohi :) nt kui check in peaks juba ammu alanud olema, aga tema ei teeninda inimest, sest tal lauanaaber suhtleb temaga ja mina kui reisija ei või teda selles segada :) Olime seal kõik rivis ja väsinud, ja teenindaa ütles, et check in hakkab 5 minuti pärast, ja siis me seal seisime ja kuulasime nende vestlust itaalia keeles 30 minutit :)