Soomest hakkasime lendama neljapäeva varahommikul, vahemaandumine tehti Kopenhaagenis, kust tuli lisaks reisijaid lennukile. Reedel 3. märsil saabusime Sal Rei hotelli Parque Das Dunas, mis asus Boavista saare kesklinnast 13km kaugusel. Hotell asus kohe ookeani kaldal, tegu 1-kordse 3* hotelliga. Lihtne apartement-tüüpi tuba, võimalus oma aias päikest võtta. Voodist paistis Atlandi ookean. Ajavahe Eestiga -3 tundi.
Jalutasime süüa otsima, 2,5 km kaugusel asus 5* hotell RUI, luksuslik ja justkui linn kõrbes. Jalutasime seal alal veidi ringi, kuid sööma ei julgenud minna, pärast selgus, et õhtusöök oleks seal maksnud umbes 60 eurot nägu :). Õhtu läks pimedaks ning jalutasime mööda rannikut tagasi enda hotelli, kus sõime õhtust: mina valisin lõhe, mis ei olnud väga hea, Priit valis tuunikala, mis oli super :) otseloomulikult toimus kohe toiduvahetus ... nagu tavaliselt... Praad maksis 10 eurot, õlu 0,5L 3 eurot.
Laupäeval jalutasime rannas, käisime linnas. Hotellist käis iga päev pisike mikrobuss linna ning tõi pärast tagasi. Linnas oli võimalik olla 2h. Linn väga väike, üks pank, üks suurem pood, nende supermarket ning mõned väiksed poed ja suveniiripoed. Supermarketit otsisime tükk aega, see asus meie jaoks täiesti jaburas kohas, täiesti keskplatsist eemal, ühes nö poolikus majas :) Hinnaklass supermarketis oli poole soodsam kui hotellis, ostsime vajalikku sööki ja jooki. Õlu nt maksis 85 eurosenti. Taksos saarel kallid, üks inimene linna 10 eurot, tagasi samapalju. Taksodel kartellilepe, kõik küsivad sama hinda.
Sadam oli ka megapisike :) aga rand jällegi väga ilus. Linn meenutas veidi ehitusplatsi, kuna palju ehitisi oli pooleli... nii mõneski kohas ehitus käis. Käisime ka postkontoris, kuid see oli laupäeval suletud, seega jäi emale postkaart saatmata tol päeval.
Inimesed olid sõbralikud, linnas on nad veidi agressiivsemad, st soovivad oma suveniire sulle müüa... kõik kutsuvad oma suveniiripoodi kunsti nautima :) Võrreldes Sri Lanka ja Egiptusega oli see müügitehnika ikka väga leebe :) Hotellis ja rannas keegi sulle midagi pähe määrima ei tule.
Keskväljakult võttis buss meid jälle peale ja väljus täpselt 12:00 keskpäeval nii nagu kokku oli lepitud.
Pühapäeval nautisime randa ja päikest ning käiime katamaraaniga purjetamas Sea Turtle oli paadi nimi. Reisi maksumus 45 eurot inimene. Sadamast viis katamaraanini kummipaat, kõigile anti selga päästevestid, juhendaja lausus: "When we are going to swim then you just pull this rope"... ma väga loodsin, et tõmbamisest ikka täituvad need balloonid, nagu lubati :) õnneks läks see väike reis ilma ujumiseta :) ahjaa, öeldi veel "in water, there are no sharks" ... see oli väga lohutav...
Katamaraanile jõudes oli paadi meeskond väga lõbus, tantsis ja laulis :) laevalt oli võimalik osta erinevaid suveniire nt T-särke, rätikuid jne ... Õlu ja jook oli tasuta. Tutvusime saksa noorpaariga Benjamin ja Ivone, vestlus läks iga õllega aina vabamaks ja vallatumaks. Tagasitulek kulges väga kiiresti ning sel õhtul sööma ei jõudnudki.
Esmaspäeval puhkasime pühapäevast seiklust välja ning nautisime päeva päikse käes, jalutasime kaunil rannal. Õhtul kella kuueks jalutasime RUI hotelli, kus kohtusime oma uute saksa sõpradega. Jutustasime veidi ja jalutasime mööda randa jällegi enda juurde tagasi.
Teisipäeval käisime jällegi linnas hotelli bussiga. Külastasime ainukest panka saarel, järjekord megapikk, tuli võtta paberist number kettalt ja jääda ootele. Boavistal reegel pangas, et kõik rasedad ja väikeste lastega naised saavad alati ette, nii oligi, et pidin rahavahetust ootama ligi 40 minutit, sest pidevalt tuli rasedaid ja emasid panka asju ajama :) ja neid teenindati väljaspool järjekorda. Tegelikult saab Boavistal maksta ka eurodes st pole vaja raha vahetadagi, aga poes ja baaris on veidi teine kurss, kui pangas
Postkontoris sain ka oma postkaardi posti panna. Postkaart maksis 60 kohalikku dollarit ning samapalju ka mark Euroopasse, kurss oli umbes 1/110-le
Kolmapäev ehk meie eelviimane päev kulus jällegi puhkamisele, rannale ja jalutamisele... uskumatult rahustavad rannad on Boavistal... jalutad ja tunned oled väga õnnelik :) Ookeanikohin on nii rahustav ... ja päike annab energiat. Õhtul oli söögisaali kaetud laud vahuveini ja snäkkidega, teenindaja ulatas kõikidele klaasid ja pakkus snäkki. Õhtusöögiks valisime seekord turvalise roa, ehk tuunikala, mis oli megahea...
Söögikohti eraldi Boavistal selliselt ei ole, on ainult hotellide juures, linnas oli ka üks koht, Ribber oli vist nimi, mida kiideti, kuid kahjuks me ei jõudnud sinna roogi maitsma...
Neljapäev oli meie viimane päev saarel ning lõunast hakkasime juba tagasi sõitma... siia külma kliimasse ... lennuk tõusis Boavistalt lendu, vahemaandus Sal´i saarel, kus tangiti ja koristati lennuk ning siis järgmine vahemaandumine kõva külgtuulega oli Kopenhaagenis, kus osa rahvast maha läks ning siis viimaks maandumine Helsingis, kus kahjuks lennujaama trapp ei töötanud ning ootasime ligi 25 min bussi, mis meid lennujaama viiks... õuest läbi minnes ... olime sattunud jällegi külma :( kliimasse...
No comments:
Post a Comment