23. septembri (kolmapäev) hommikul ärkasime vara ja tegime taas kohvrirännaku rongijaama. Otsustasime süüa hommikust raudteejaamas :) Ikka saia hommikuks nagu kohane :) tellisime ka Latte´t, mis osutuks lihtsalt soojaks vahustatud piimaks :) oleks pidanud küsima Cafe Latte´t Kui hommikusöök nauditud, siis rongile, mis sõitis Põhja-Itaalia rannikule, väikekülla nimega VADA. Sõit kestis ~4 tundi. Rosignano´s tuli meil ringi istuda ja üks peatus tagasi sõita, kuna see rong Vadas ei peatunud. Vada on tuntud oma valgete randade poolest :)Raudteejaam Vadas asub keskusest 1km kaugusel, tuleb minna mööda vahtrate alleed TOMTOM aitas meil jällegi oma elupaiga leida :) Enne veel nautisime lõunat Vada keskväljakul söögikohas :) Minu valitud Toscana salat ei olnud eriti maitsev, aga maksis 8 eurot, lasanje oli väga maitsev aga väike L ning maksis 6,50 Õlu oli ülihea, aga kallis :)
Korter asus 200m keskväljakult. Korteri omanik Giusep oli väga vaikne itaallase kohta, vabandas oma halva ingliskeele pärast, mida ta ei rääkinud ja allkirjastasime itaaliakeelse lepingu J millest ma ühtegi sõna aru ei saanud :) Elamine oli täpselt nagu olime oodanud, seega oli kõik hästi :) Siirdusime randa, mis asus, korterist 400 m kaugusel – see oli, mida olime oodanud :)MÕNUS PUHKUS
Ostlemas käisime kohalikus supermarketis COOP :)
24. septembri (neljapäev) hommikul äratus ilma kellata - ärkasime peale kümmet hommikul, st et siinse aja järgi peale 11 hommikul :) hea uni ühesõnaga. Hommikusöögiks oma väikeste kätega tehtud singisaiad parmesani juustuga .... mmmmm. Ja siis siirdusime randa, kus nautisime sooja päikest - SUPER!
Õhtusöögiks sõime vahelduseks araabia toitu ehk kebabi, mis oli väga maitsev ja hea ning odav :)
Õhtul jalutasime männimetsas ja valgetel randadel – jällegi super elamus!
25. septembri (reede) hommikul kella 8 paiku siirdusime jällegi rongijaama ja sõitsime PISA. Rongisõit maksis 7,20 eurot. Pisas külastasime kuulsat viltust torni ja jalutasime niisama tänavatel.
Edasi siirdusime jällegi rongile ja liikusime edasi Cinque Terra´sse. Kaunis kaljukülade rannik. Alustasime oma rännakut esimesest külast Riomaggiore. Kaljune rannik uskumatult kaunis ja vesi nii sinine, majad väga lahedalt kivikaljule paigutatud. Jõudsime vallutada kolm linna: Riomaggiore, Manarole ja Corniglia. Kõige rohkem meeldis Manarole :) Kuna jalad olid juba väga väsinud ja vaim elamustest ülekoormatud, siis jäid kaks linna Vernazza ja Monterosso al Mare vallutamata, ehk jätsime midagi ja järgmiseks korraks :)
Sealt jällegi tagasi Pisa ja siis selgus, et reede õhtul ei olegi rongiliiklus väga tihe meie kodukoha Vadaga, seega ootasime oma rongi veidi üle kahe tunni :) Aga kasutasime seda aega õhtuse Pisa nautimiseks, mis oli jällegi elamus omaette :)
26. september (laupäev) hommikul siirdusime jällegi kodukoha randa päikest ja vett nautima. :) Lõuna ajal käisime raudteejaamas Mannul vastas ja pärast seda jällegi randa lõunatama ja energiat koguma :) Mannuga käisime ka rannakaubamajas :) shoppamas, kus kõik hilbud 3 eurot :) kaup oli liivale hunnikusse kuhjatud :)
Õhtul jällegi jalutuskäik Vadas, tutvustasime ka äsja saabunud Mannule oma koduküla :) Sõime jäätist – uskumatult hea on Itaalia lahtine jäätis, seda maitseelamust ei anna meil pakutava jäätisega kuidagi võrrelda :) see on lihtsalt nii hea :)
Õhtul otsustasime valmistada kodust õhtusööki :) värsket pastat :) poest saime kõik vajaliku ja hakkasime valmistama :) aga mis puudus oli gaas gaasipliidis :) Siirdusime siis Mannuga allakorrusele ukse taha, kus omanik ütles end elavat. Koputasime ja ootasime – ei midagi, koputasime uuesti – ei midagi :) samas kuuleme, et korteris toimub vestlus :) koputame uuesti ja kõvemini – ei midagi. Leidsime ukse tagant ühe nupu, vajutasime :) ei mingit häält – ja tuldi uksele :) selgus, et olime kustutanud toas tule :) Küsisime omanikku Giusep´t, teda ei olevat kodus. Tuli üks tädi asja uurima. Otseloomulikult käis vestlus itaalia keelesv :) Selgus, et gaas on otsas, ta helistas Giusep´ele, kes tõi uue ballooni ja me saime hakata oma õhtusööki valmistama :) ja see tuli otseloomulikult suurepärane :)
27. september (pühapäev) varahommikul siirdusime Firenze´sse. Jällegi üks kaunis Itaalia linn. Kui kohale jõudsime siirdusime turismipunkti, kus juhatati meid tähtsamate vaatamisväärsuste juurde ja anti näppu kaart.
Firenze on kuulus oma nahatoodete poolest ja ei saanud ka meie nende vastu. Kõik meist said mõne nahatoote võrra rikkamaks, mina lausa kahe asja võrra :)
Nautisime ka kohalikus söögikohas lõunat: salat oli super, knokid pestoga – super, kana köögiviljadega :) osutus kanaks friikartulitega :) aga oli ka väga maitsev, seega saime kõik väga maitsvat Itaalia kööki :) Ja muidugi õlu, sel kuumal päeval... maitses väga hästi. Üldse terve reisi ajal olin mina rohkem Itaalia õlle kui veini fänn. Maitsesin alati teiste klaasist ka veini, ja see oli alati maitsev, kuid jäin siiski õlle juurde :)
Kui söök nauditud, siis jällegi rongile :) ja algas tagasisõit Vadasse :)
28. september (esmaspäev) äratus varajane, 6:15 et anda ära võtmed ja jõuda varajasele rongile. Võtmetega veel see lugu, et Giusep rääkis pidevalt, et tal on shop keskväljakul, kus ta müüb ajalehti :) ja et "you must see that", et meil on võimalik igalajal temaga seal kokku saada ja võtmed peaksime ka sinna viima :) kõik Vadas veedetud päevad käisime lahtiste silmadega keskväljakul, et leida Giusep´t ja tema poodi :) aga ei leidnud :) ja ei leidnud. Seetõttu arvestasime esmaspäeva hommikul 20 minutit Giusepe ja tema poe otsimiseks :) ja ennäe, kes meile esimesena grossantiga vastu jalutab? Giusep :) ja siis märkasime ka tema poodi ehk kioskit keset väljakut, olime kõik need päevad selle ümber siblinud ja poodidesse sisse piilunud, aga seda suurt kioskit ei olnud märganud :)
Ja nii jäigi meil palju aega, et jõuda rahulikult raudteejaama ja jätta Vadaga „nägemist“ :)nautisime teepeal Cafe Latte´t ja sõime grossanti marmelaadiga :)
Jõudsime Rooma kella 12ne paiku, tee apartementi oli selge nii, et sinna jõudmine ei valmistanud raskusi :) Kotid korterisse ja siis linnapeale vaatamisväärsusi uurima :) ja neid oli päris palju. Rooma on täis väga ilusaid ja võimsaid hooneid ja väljakuid.
Sattusime ka kirbuturule, kust ostsime 5 euro eest käekotid Manniga :)
Õhtuks olid jalad väsinud, käisime veidi värskendamas korteris ja siis õhtust Roomat nautimas ja snäkke otsimas.
29. september (teisipäev) ärkasime hilja ja siirdusime linnapeale värsket grossanti ja Cafe Latte´t nautima :) ja shoplema :) Teenindus on Itaalias naljakas – esmatähtis on ikka suhtlus itaallasega :) nt grossanti ostes seletas teenindaja telefoniga ja tegi väga kurja nägu, kui temalt midagi küsiti :) ja kogu teenindamise aeg lobises ta telefoniga – nii et pool asja, mida küsiti läks kaduma ja see, et tema ei saanud aru, ei häirinud teda üldse :( Ka poes käies võid oodata järjekorras ja vaadata kuidas kassapidaja lihtsalt suhtleb oma tuttvaga 10 minutit järjest ja ei saa ostjaid teenindada :)
Lõuna ajal võtsime korterist kohvrid ja viisime raudteejaama hoiule. Esimesed 4h 4 eurot, järgmised 60 senti :) raudteejaamast siirdusime jällegi linnapeale vaatamisväärsusi nautima, jalutama ja sööma :) ja shoplema :)
Õhtul kella kümne ajal siirdusime jällegi raudteejaama ja võtsime kohvrid ning viimane rong lennujaama väljus 22.52, 23:25 olime lennujaamas, check in-i ei tahtnud meile veel keegi teha hommikusele 7:45 Praha lennule :) seega sättisime end seal sisse, pidasime piknikku ja viskasime külili :)
öine aeg raudteejaamas läks väga kiiresti. Kella kuuest saime teha check in-i ja siirdusime kinnisele alale :) Teeninduse kohta lennujaamas käib sama asi nagu linnaski. Itaallastele on väga tähtis suhtlemine – suhtlemine omavahel. Kui neil on suhtlemine töökaaslasega pooleli, siis neid segada ei tohi :) nt kui check in peaks juba ammu alanud olema, aga tema ei teeninda inimest, sest tal lauanaaber suhtleb temaga ja mina kui reisija ei või teda selles segada :) Olime seal kõik rivis ja väsinud, ja teenindaa ütles, et check in hakkab 5 minuti pärast, ja siis me seal seisime ja kuulasime nende vestlust itaalia keeles 30 minutit :)
No comments:
Post a Comment