Minu esialgne plaan on minna Colombost lõunasse Galle piirkonda Koggala randa, mis asub 135 km Colombost lõunas. Lubatud on parimad rannad ja ilus loodus. Puhata seal üle nädala ja siis rännata Kandy piirkonda ja nautida veidi loodust ja teeistandusi ning siis juba tagasi Colombosse lennukile.
Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Sri Lanka pealinn on Colombo.
Sri Lanka tuleb sõnast "Sinhaladipa" - Singalite saar, tõlgitud on ka teda, kui auväärne maa või auväärne koht. Tuntud on saar ka nimede Tseilon ja antiikajal Tabrobane nime all. Saare pindala on 65 tuh ruutkilomeetrit, seega poole suurem, kui Eesti. Elanikke on üle 19 milj, kellest suurem osa elab saare edela osas. Põhirahvus on singalid (75%), põlistamileid on 13%, sisserännanud tamileid 5% rahvastikust. Ametlikeks riigikeelteks on singali ja tamili keel. Tänu tasuta kooliharidusele on ligemale 90% rahvastikust kirjaoskajad. Kõrgeim mäetipp on Piduru Talagala.(2524 m). Pikim jõgi on Mahaveli 335 km. Põlisrahvus on kunagi küttimisest ja korilusest toitunud veddad, aga neid on alles vaid mõne tuhande ringis.
Mussooniperiood on lõuna- ja läänerannikul maist septembrini, idarannikul kestab mussoon detsembrist veebruarini. Sel perioodil sajab ohtralt vihma ja rannikul esineb tugevaid torme. Päevane keskmine temperatuur on aasta ringi 30 kraadi ümber. Keskmäestikus - Nuwara Eliyas jääb see 20 kraadi ligi. Parim aeg külastamiseks on jaan-märts.
Ajavahe Eestiga 4-5 tundi.
Googeldades olen teada saanud:
* Inimeste vaesus, eriti tamili sõjapõgenike oma, kes elavad humanitaarabi korras saadud presendiga kaetud osmikes, on vägagi ängistav. Lisaks keskkonna saaste probleemid, tänavatel õhu- ja mürareostus, reostunud jõed ja kalurikülades prügised rannad, džungli hääbumine (vihmametsadest on järel vaid üks Sinharaja metsa ala Ratnapura lähistel), suurlinnade lähedal olevad surnud korallriffid - kõik see ühele turismimaale just kasuks ei tule. Igal juhul ei maksa turismifirmade poolt ette näidatud piltpostkaartidest vaimustusse sattuda, palmi taustal värvilist loojuvat päikest ookeani veeremas näha pole sugugi nii sagedane, kui eeldada võiks.
* Kombed ja tavad
Templites jalanõud ära ja lühikeste pükstega samuti sinna ei lasta. Samuti on soovitav templite külastamisel kanda õlga katvat särki. Täiesti "out" on Buddha poole seljaga olles tema taustal enda pildistamine. Nii mõnigi turist on saanud selle tõttu automaatse riigist välja saatmise. Toitu süüakse enamasti parema käega, segades riisi ja selle juurde käivad karriroad keskel järjest kokku. Käsi pestakse enne ja pärast sööki enamasti lauale asetatud kausis või on siis kraanikauss söögikoha kuskil servas. Eesrindlikemates kohtades tuuakse sulle ka lusikas ja kahvel. Ise sõin kätega paar korda, enamasti kandsin siiski lusikat kaasas (lihtsalt vahepeal tuleb tulisest toidust tingituna nina pühkida ja siis on väga ebamugav, kui käsi toidune on).
Sri Lanka inimestel (ka Indias) on üks hea komme millegi positiivse näitamiseks oma pead küljelt küljele kõigutada, mis näitab ka mingi asja heakskiitu või jaatust. See on samaväärne meie pea noogutamisega.
Mõned singali keelsed sõnad siiski:ayubowan - tere tulemast karunakara - palunes-thu-ti - tänan
* Linnad
Ega neis viibida eriti mõnus ei ole. Rahvarohkus ja ohtralt sõidukite vingu ei ole just kõige meeldivam. Pärast mõnepäevast viibimist Colombos või Kandys lõi diislisaastast endale küll okas kurku. Suhteliselt ilus linn on Kandy oma tehisjärvega. Trincomalee on ainuke linn, kus on piisavalt õhku hingamiseks (tänu ookeanile mõlemal pool linna).
Positiivne on, et erinevalt Indiast, toimub linnades pidev prügikoristus, tõsi küll, kohati on räpasus siiski päris pealetükkiv, aga Indiaga võrreldes on lood tükk maad paremad. Colombo on suhteliselt igav linn, kus argipäeval liiklus on väga tihe ja mida tasub külastada vaid mõne muuseumi pärast.
* Raha ja päevakulud
Rahaühik on nagu Indiaski Ruupia. Kirjutamise hetkel oli 1 EUR = 121 Rs, ehk 8 Rs = 1 eek. Soovitan kaasa võtta sularaha või siis suurema summa puhul reisitshekke (teenustasu 100 Rs ehk 12 eek ümber). Suuremates linnades saab ka krediitkaardiga raha välja võtta pankadest, samuti on suuremates linnades võimalus ATM-dest Visa Electron kaardiga raha väljavõtuks.
Päevakulud jäävad 150-200 eek piiresse, kui liikuda põhiliselt ühistranspordiga, õlut osta alkoholipoest ja muuseumipiletid (tavataks 15 USD) välja jätta. Edasised hinnad on põhiliselt kohalikud, hotellipiirkondade tavahindadest pole mul suurt aimu.
Standardhind kõikidel suupistetel (snäkid, pähklid jne) ja enamusel puuviljadel on 10 Rs (tsipa üle eek) väikesest pakist või siis tükist. Puuvilja hind on üldjuhul antud tüki kaupa (mandariinid, mangod, banaanid).
Kraanist vett juua ei tohi, kuna mõnikord on sealt tulev vesi reostatud. 1.5 liitrise pudeli joogivee madalaim hind on 35 Rs, aga enamuses kohtades on see 40-45 Rs piires. Vee maitse on kah erinev, päris hea oli ühe rohelise triipudega sildiga vee maitse. Õlle hind poest ostes 0.625 l pudel kuskil 7 eek, valge inimese söögikohas 2-3 korda kallim.
Suveniiride ostmisel tasub eelnevalt ringi vaadata ja mitte esimese pakkumise peale kohe ostma asuda. Et elatustase on 6-8 korda meie omast madalam, siis tasub hind alati mõttes 6-8 korrutada ja siis võrrelda meie hindadega. Maitseained on väga odavad (v.a kardemon ja safran), nii on 100 g karri hind kuskil 20 Rs. Teed tuleb osta kohalikult turult, teevabrikutes turistidele müüdava tee kilo hind on üle 1000 Rs, turul on see 300 Rs kilo (parimad sordid). Sri Lanka elanikud ise ostavad B.O.P. (Broken Orange Pekoe) protseduuri läbi teinud teed. Kandy turul oli teepakkidel ka selle kohane märge.
Kõige rikkalikum valik käsitööd, mida ise nägin, oli Colombos riiklikus suveniiripoes laksala's, samas endale vajalikud asjad ostsin ikkagi kas turult või siis otse tootjatelt. Kandy laksala on tunduvalt kesisema valikuga, kui Colombo oma. Rikkalikult on erinevaid suveniiripoekesi ka Negombos. Üks väheseid unikaalseid asju, millega kohalikud käsitöömeistrid silma paistsid on erinevas suuruses ja värvivalikus rituaalsed maskid. Colombo perahera pildil on seal reklaamplakatil ka üks näha. Ise ostsin naturaalsest veisenahast tehtud suure koti, mis kaunistatud elevantidega. Jäi sinna 320 eek ehk 2600Rs kanti.
* Öömaja ja toit
Odavate võõrastemajade leidmisega on paras probleem, kuna Sri Lankal tuleb üldjuhul omale koht reserveerida (muidu tuleb otsingutele palju närvirakke kulutada). Hinnad algavad 500 Rs, tavataks on kuskil 600-700 Rs. Sellele lisandub ka enamikul juhtudel 10% maks. Võid ju küll omanikuga kokku leppida mingis hinnas ja ütled, et "tax included", aga enamasti nemad sellest aru ei saa, mis see "included" tähendab, noogutavad vaid pead ja lõpus saad ikka arve, kus see 10% on juurde keevitatud. See odavate tubade vähesus on üks suur miinus. Ise soovitan mingis kohas natuke ringi vaadata ja väheke kohalikega juttu teha. Enamasti leiab alati inglise keelt oskava isiku, kes meelsasti on valmis 300 Rs eest öömaja pakkuma.
Erinevalt Kagu-Aasiast on pesupesemise teenuse pakkujaid väga vähe ja hotellides on see suhteliselt kallis teenus, sestap soovitan osta pesupulbri pakk ja ise oma vähest pesu nühkida.
Traditsiooniline toit on "rice & curry" ehk siis suur kuhi riisi ja sinna juurde 3-4 erinevat karrirooga. Tavaline on pikad oad või mõni muu köögivili karri ja terava punase pipra kastmes. Sinna juurde veel mingid krõbuskid: papadam. Kohalikes söögikohtades on see väga odav: 5-10 eek, ainult suhteliselt puhast söögikohta on üpris raske leida. Enamasti on tegu kärbestest kubisevate ja puhtusega mitte just päris hiilgavate söögikohtadega. Lääne inimeste jaoks mõeldud paikades algavad hinnad 2-3 korda kõrgemalt. Magustoitudest soovitan soojalt väikestes poekestes müüdavat tumepruuni karamelli taolist pudingit: wattalapan. Poes müüdav jogurtitops maksab 12 Rs ümber. Tänaval müüakse savipotsikutes vesipühvli piimast tehtud hapendatud piimatoodet curd (65 Rs potsik), millele kohalikud ise lisavad palmisiirupit. See curd on oluline produkt, et oma kõhtu korras hoida, kui toituda pikemat aega väga piprasest kohalikust toidust.
Rannikupiirkondades on saadaval ohtralt kala ja muid mereandidest toite. Tuunikalast tehtud road on väga head, esmamaitsmisel ei saa kuidagi aru, kas on liha- või kalaroog.
Jookidest soovitan alkoholivaba ingveriõlut "Ginger Beer". Tükk maad meeldivam, kui magusad coca, fanta või rohked limonaadisordid.
* Transport ja teeolud
Lennujaam on Colombost üle tunni ajalise bussisõidu kaugusel, suhteliselt lähedal on Negombo linn. Lennujaamast viib eri buss Colombosse, aga ise soovitan peatuda hoopis Negombos, kus hotellide valik on oluliselt suurem. Meelishotelliks ränduritele on kujunenud "Silver Sands" ja seda täie õigusega: tubade hinnad 550-800 Rs, väga meeldiv omanik ja toit, kohe ookeani rannal ja palju võimalusi tutvumiseks kohalike kaluriküladega (jalgratta rent). Lisaks muidugi võimalus taksoga lennujaama saada (500 Rs). Lennujaama maks on üldjuhul lennupileti hinna sees, sestap ei maksa internetis leiduva "departure tax" summa üle ehmuda. Lennujaamas tuleb olla vähemalt kaks tundi enne väljalendu, siis sealne segadus ületab küll kannatlikkuse piiri. Nii sinna kui tagasilennul tuli öö veeta Prahas, sestap võiksid lõuna-Eesti inimestel kaaluda ka reisi alustamist Riiast, sest Riia lennukiga saaks sama päev tagasi.
Sri Lankal kehtib vasakpoolne liiklus. Liiklus teedel pole mitte päris nii hull, kui Indias, aga saare kesk ja lõunaosas on liiklus väga tihe ja üpris aeglane. Tunnis vast nii 40 km ikka jõutakse läbitud. Kirde osas (Trinco) jääb asustus hõredamaks, seal on ka kiirused vähe suuremad.
Kohalik hind tuk tuki sõidule on kuskil 20 Rs kilomeeter, turistidelt küsitakse vähemalt 3 korda enam.
Rongiga tasub pikemaid vahemaid läbida vaid juhul, kui on ohtralt prii aega käepärast. Pole mingi haruldus, kui rongiga läheb kuskile linna jõudmiseks 2 korda rohkem aega, kui sama tee bussiga ette võtta.
Ühistransport on praktiliselt tasuta: linnas sõit 0,5-1 eek, Colombo Kandy bussisõit (üle 100 km) maksis 9 eek ringis. Rong III klass veelgi odavam. Väiksemad AC bussid koorivad suure koti pealt millegipärast topelthinna. Kohalikud elanikud terrorismikartuses pakke bussidega ei vea, seetõttu tuleb kott ka bussi salongi toimetada. Parim koht on juhi istme taga või siis ees mootori kapoti peal. Üldjuhul on konduktorid väga abivalmid ja kui paluda, siis ütlevad alati, kus on mahaminekuks õige koht.
Bussijaamades on Colombos ja Kandys sadu busse ja sealne tohuvabohu teeb orienteerumise võimatuks, õnneks on alati võimalik juhatust küsida putkades olevatelt töötajatelt või siis kas või karastusjooke ja muid snäkke pakkuvatelt isikutelt.
* Loodus
Saare kesk- ja lõunaosas on määravaks üle 2 km merepinnast küündiv mäestik, mis on põhiliselt kaetud teeistandustega. Kohati on mäetippudes kasvamas ka kultiveeritud männikud (meenutab natuke seedermändi), aga sellist ürgmetsa praktiliselt pole. Metsik loodus on raskesti ligipääsetav, kuna järgi on metsikuid alasid suhteliselt vähe ja nendesse pääsemiseks tuleb korraldada safariretki, mis teeb loodusvaatlused väga kulukaks. Ise nägin metsikuid elevante ja hirvi vaid prügimägedel toitumas. Vihmametsadest on alles vaid Sinharaja mets Ratnapura lähistel. Metsikute elevantide nägemiseks soovitan külastada mitte Yala, vaid maa keskosas olevat Giritale lähedal olevat kaitseala, kus loodus ja vaated künklikule maastikule on oluliselt huvitavamad, kui Yala võsa meenutav kaitseala. Linnuvaatlusteks sobib vast kõige paremini Bundala kaitseala Hambantota linna lähedal saare lõunarannikul, samuti ka Uda Walawe rahvuspark, mis on ka troopiliste liblikate nägemiseks üks hea koht.
* Kandy - Peradeniya botaanikaaed ja Pinnewala elevantide orbude varjupaik . Ajalooline saare kunagine pealinn Kandy on tegelikult oma 100 tuhande elanikuga päris suur linn. Kandys võib veel ära käia Udawattakele ürgmetsas (sissepääs üle 6 usd, kes raha ei raatsi maksta, siis viimase järsu käänaku juures on traataias suur auk, sealt läheb kohalike poiste rada). Dalada Maligawa (Buddha Hambatempli) külastamist ei soovita. Hammas ise on väljas paar nädalat enne Buddha sünnipäeva s.t aprilli lõpus, mai algul ja siis on järjekord kohalike inimeste jaoks ligemale kilomeetri pikkune, turistid saavad sisse vist eraldi.
* Ratnapuras võib tutvuda kalliskivide kaevandamisega maa alustest kaevandustest. Aga et tehnoloogia, mida nad kasutavad on niivõrd algeline, siis pigem meenutab vett täis aukudest kruusase pori väljakaevamine pigem orjatööd, kui mingit romantilist aarde otsimist. (Ise olen seda näinud ainult telekast).
* Tervis
Malaariat võib kohati esineda, ise võtsin malaaria tablette vaid paari nädala tagant profülaktika mõttes, et kehva kvaliteediga joogivee möllu kõhus kuidagi vaigistada. Vihmaperioodil on metsa all rohu sees väga ebameeldivad kaanid. Mõnedes randades leidub ka liivakärbseid, kelle hammustustest jäävad sajad täpikesed nahale. Narkootikumid väga levinud ei ole. Riiki sisse sõites annad allkirja, et oled teadlik, et nende omamise eest on võimalik rakendada surmanuhtlust. Samas on maapiirkondades ja mõnedes vabama olemisega randades kanepi tõmbamine täiesti levinud.
Rannal päevitades kindlasti esimestel päevadel UV kaitsev kreem peale, sama kehtib ka snorkeldades, kuna isegi läbi vee võtab päike päris korralikult.
Saarel tasub ära proovida ka ayurveda massaaž. Turistidele mõeldud hinnad algavad sealt 20 USD ringis, ise sai Negombos see ära proovitud 7 USD tunni eest ja ega ta nii väga efektiivne ka ei olnud, meeldiv küll, jah.
* Aga , vaatamisväärsust on seal küllaga - alates elevantide kasvatuse paigast, kus saab beebi-elevante toita, andes neile pudelist piima; teeistandus ja teetehase külastus; kalliskivide kaevanduste külastus; merikilpkonnade kasvatuse külastus; Sigirya (8-s maailmaime)kuninga lossi külastus; Safari-loomapark (Lõuna-Sri lankal); Erinevad Budha templid, botaanikaaed jne.
Meie võtsime kohaliku autojuhi, koos autoga (mikrobuss),kes siis pakkus teenust-kohalike vaatamisväärsustele.Hind oli 5 p. eest ainult 500USD, mis sisaldas vaatamisväärsuste pileteid,autojuhti koos autoga,hotellid (kuna need vaatamisväärsuste külastus kestis mitu päeva),hommiku-ja õhtusöök.Kuna me käisime seal omal käel,siis seda soovitan ma ka teile.Broneerida hotell siin ette ära kogu reisiks.Inimesed on seal superabivalmis ja head,seda ka usk ilmselt on teinud.
No comments:
Post a Comment